Kas vene õpilased vajavad eraldi eestikeelseid õpikuid?
Liigne eestlastekesksus pole õpikutes hea
Marju Lauristin
sotsiaalteadlane
Ideaalis ei peaks see olema nii, et venekeelsetele noortele luuakse eestikeelseks aineõppeks mingid lihtsustatud õpikud. Kui Eesti ülikoolis õpetatakse mingeid aineid inglise keeles, siis me ei nõua ju, et need ingliskeelsed raamatud oleksid kuidagi lihtsustatud.
Probleem on selles, et paljud vene noored ei valda gümnaasiumis piisavalt eesti keelt, et neist eestikeelsetest õpikutest aru saada. Nendel õpikutel võiks siis lisaks olla mingi täiendav metoodiline materjal õpetajale ja õpilastele teha juurde teatud abimaterjal, kasvõi seletav sõnastik.
Tuleb mõelda sellele, et oleks vaja uusi õpikuid, mis oleksid küll kindlasti eesti keeles, kuid need arvestaksid sellega, et õpilased ei ole kõik ühesuguse kultuuritaustaga ja teatud eestlastele iseenesest mõistetavaid asju on vaja rohkem lahti seletada ning jälgida, et vaatepunkt poleks liigselt eestlastekeskne.
See töö seisab ees, kuid esimene ülesanne on aidata õpetajat, kellel on vaja saavutada see, et õpilased saaksid korralikud teadmised ning selge on see, et vähem eesti keelt oskavatele õpilastele tuleb õpetajal jõulisemalt appi tõtata.
Olemasolevad eestikeelsed õppevahendid tuleks läbi töötada selle pilguga, et õpetatakse ka lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Eestikeelse õpiku kõrval peab olema venekeelne
Aleksei Karjatska
Pae gümnaasiumi abiturient
Venekeelsetele koolidele võiks olla küll eestikeelsed õpikud pisut teistsugusel kujul, kui nad on eestlastele ette nähtud. Tegelikult piisaks juba sellest, kui õpikus oleksid mõned sõnad tõlgitud vene keelde.
Siiski tuleb arvestada, et eestikeelsel õpikul peaks olema kõrval ka samasugune venekeelne õpik, mida saaks õpilane kasutada selleks, et õppematerjalist täielikult aru saada.
Gümnaasiumis kasutasin venekeelseid õpikuid. Samal ajal ma valdan eesti keelt päris hästi ja seega ma lugesin ja õppisin erinevaid teemasid oma emakeeles ning pärast tundides vastasin samu asju eesti keeles.
Elina Volmer
kirjastuse Koolibri juhtivtoimetaja
Eraldi vene noortele mõeldud eestikeelsete õpikute teemat on palju arutatud. Olukord on igas aines väga erinev ja erinevalt lahendatav.
Kui räägime nt gümnaasiumi ühiskonnaõpetusest, kus õppekava järgi õpitakse ühiskonnateooriaid, demokraatia, valitsemise ja halduse põhimõtteid, räägitakse majandusest ja poliitikast, siis ei ole võimalik kõigest sellest rääkida teiste lihtsamate sõnadega. Kuidas öelda lihtsamalt seadusandlik organ, tootmiskulu või maksumäär? Keegi pole valmis sellist õpikut kirjutama.
Selliste õpikute puhul võib tekkida ka teine probleem. Venelased ütlevad, et nende taset tõmmatakse jõuga alla.
Mõnedes ainetes võiks võibolla üritada selliseid õpikuid teha. Kuid peab olema ettevaatlik, et aine sisu ei kannataks. Koolibri kirjastuses oleme põhikooli osas lahendanud küsimuse selliselt, et nendes ainetes, mida venekeelsetena õpetatakse, oleme lisanud õpiku igale peatükile ka eestikeelsed kokkuvõtted ja sõnastiku.
Riik võiks kirjastusi pisut aidata nende õpikute loomise osas, mis on mõeldud venekeelse õppekeelega koolidele, sest nende koolide õpilaste arv pidevalt kahaneb. Kogu koorem ja vastutus on jäetud kirjastuste kanda. Juba praegu on kirjastused sunnitud osa kuludest eestikeelsete õpikute arvelt katma.
AJALUGU JA KIRJANDUS
Vene õpilastele on Eestis 2 õpikut
Eestis on välja antud kaks spetsiaalselt kohandatud õpikut eestikeelseks aineõppeks vene koolis.Üks neist on Lauri Vahtre „Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile” ja teine Anne Nahkuri „Lühike eesti kirjanduslugu. Õpik vene õppekeelega gümnaasiumile”.
Tegu ei ole lihtsustatud õpikutega, vaid need on koostatud lähtepunktist, et õpilasteks on enamasti vene emakeelega õpilased ning seetõttu tuleb neid õpetada pisut erinevalt.
Lisaks on mitmes õppeaines olemas veebist allalaadivad töölehed õpilastele, kes ei õpi ainet oma emakeeles.
