Kasside varjupaik

Hiina kalendri järgi algas 16. veebruaril kollase kassi aasta. Vaevalt et inimesega tuhandeid aastaid koos elanud loomadel sellest palju tulu on olnud, vähemalt Eestis mitte. Isegi "Kahvli" Kiur Aarmast sai möödunud hoo-ajal kodutute koerte, mitte kasside advokaat. Minu teada pole Eesti TV-s kunagi mõnda kodutut kiisut adopteerimiseks pakutud.

Kass kui iseseisev loom tuli inimese juurde vabatahtlikult – ja on tänaseni jäänud pisut salapäraseks loomakeseks, kelles pole raasugi koera orjalikkusest.

Teadupärast on orjalikkusest agressiivsuseni ainult üks samm. Võib-olla sellepärast tegeldaksegi palju rohkem hulkuvate koertega – nad oskavad endale tähelepanu tõmmata ja on ohtlikud, samal ajal kui kodutud hiirekuningad hiilivad nagu kõhetud varjud prügikastide ümber ja põgenevad inimeste eest.

Ometi pole kassisoost "geoloogid" prükkariks saanud vabal tahtel. Mõnel parema välimusega õnnelikul lähebki vahel korda pääseda tagasi inimeste kodudesse, kust nad või nende vanemad on välja tõugatud.

Kasse on lihtsalt liiga palju saanud, neile ei jätku hiiri ega kaastundlikke hingi, kes mõnikord neid söötmas käivad. Valus on vaadata kodutut kassiema oma abitute karvapallidega, keda lapsed kiusavad ja kes sündimisest saadik inimesi kartma õpivad. Pole vist palju selliseid inimesi nagu vanaproua, kes Lastekodu tänaval kodutuid kasse söötes emakassidele tablette söögi sisse segas. "Ei tea isegi, kuidas pensionist selleks jätkub, aga näe, kuidagi ikka saab," ütles ta.

Pole teada, kui palju meie linnas on hulkuvaid kasse, aga igal juhul on neid liiga palju ühe Euroopa pealinna jaoks. Humaanne lahendus oleks luua kodutute kasside varjupaik ja steriliseerimine.

Selleks on Ühispanga Tallinna osakonnas avatud koerte varjupaiga tütararve kood 401, 10002021533007. Infot saab telefonil 523 639 kella 14–15.30. Soovi korral võite kirjutada aadressil: Postimaja postkast 4277.