Aeg on näidanud, et majanduskasvu aastatel kehtinud riigijuhtimismudel ei seganud oluliselt majanduse arengut. 2009. aasta on aga näidanud, et parteid on kramplikult kinni oma valimislubadustes. Puudub koostöövõime Eesti hea käekäigu tagamisel, lahenduste otsingul puudub riigimehelik lähenemine.
Kõige läbipaistvam riigi kulude kokkuhoiu võimalus on palkade, pensionide ja sotsiaaltoetuste vähendamine. Minu ettepanek oleks olnud: vabatahtlikult loobub peaminister 25% palgast ja riigijuhtimisega nõr-galt seotud lisahüvitistest. Sama teevad ka ametite ja riigifirmade juhid, kelle palk on 1,3 korda suurem peaministri palgast. Kõik riigitöötajad loobuvad vabatahtlikult 15% töötasust. Pensione vähendatakse olenevalt majandusoludest 5–15%, endiste riigikogulaste pensione võib vähendada näiteks 50%. Emapalga maksimumi vähendatakse kuni pooleteise keskmise palgani ja emapalka olenevalt olukorrast kuni 15%.
Kes pole nõus kriitilisel ajal oma palga vähendamisega ilma inimlikult mõistetavate põhjusteta, see demonstreerib oma egoismi ja eitavat suhtumist Eesti riigi ja rahva käekäiku. Ta kindlasti ei vääri oma töökohta riigiametis või valitaval kohal. Kiired palgakärped tagaksid jätkusuutlikkuse, et ühiselt pingutades üle elada ajutised raskemad ajad ning edendada Eesti elu. Ehk pole veel hilja!
Jaan Järvik