Katja õpib koolis oma isa keelt

Tallinna 48. keskkooli viienda klassi ukse taha kostub tundmatu võõrkeelne jutt. Sisenedes selgub, et lapsed loevad usinasti ukrainakeelset õpikut.

Sel õppeaastal avati Tallinna 48. keskkoolis õppetööd juba teine klass, kus saab õppida ukraina keelt. Esimene klass alustas viis aastat tagasi.

Kooli õppealajuhataja Julia Golovka sõnul avati klassid lastevanemate soovil, kes olid huvitatud sellest, et lapsed õpiksid nende vanemate ja vanavanemate keelt ja kannaksid edasi ukraina kultuuri. Lasnamäel asuva 48. keskkooli viiendas klassis õpib 24 ja esimeses klassis 21 last. Peale ukraina keele tutvuvad nad ukraina kirjanduse, kultuuri ja luulega. Muusikatundides lauldakse ukrainakeelseid laule.

õppealajuhataja Julia Golovko sõnul peetakse aeg-ajalt ka kultuuriõhtuid, kus lapsed tantsivad ja laulavad Ukraina rahvustantse ja -laule.

Küsimuse peale, kui paljudel elavad Ukrainas sugulased, kerkivad poolte viienda klassi laste käed. Enamik neist on korra või rohkem käinud ka Ukrainas külas. Mõned tulid just hiljaaegu sealt suvepuhkuselt. "Saime ukraina keelega hakkama," kinnitavad lapsed.

Esimese klassi ruum asub Tallinna 48. keskkooli kõrval olevas lasteaias. Laste klassijuhataja Natalja Vassiljevno sõnul jäädakse sinna algklasside lõpuni.

Esimese klassi 6-7-aastased õpilased õpivad ukraina keelt mängides, selgitab Natalja Vassiljevno. Ka nende laste sugulased elavad Ukrainas ja lapsed käivad seal külas. Katja isa on aga päris ukrainlane. "Päris soravalt neist siiski keegi ukraina keelt ei räägi, sest koduseks keeleks on ikkagi vene keel," tõdeb õpetaja.

Ukraina keelt õpitakse nii viiendas kui esimese klassis kaks tundi nädalas. Lisaks sellele õpivad lapsed ka eesti ja inglise keelt. Klassijuhataja Natalja Vassiljevno kinnitusel on lapsed andekad kõikides keeltes.

Tallinna 48. keskkooli direktor Vladimir Fesetshko ütleb, et praeguseks on viiendasse klassi jõudnud õpilaste koosseis vägagi muutunud. Paljud lapsed on läinud koos vanematega Ukrainasse elama, mõned on sealt aga Eestisse tulnud.

Direktor, kes on ka ise Ukrainast pärit, ütleb, et õnneks on Ukraina kultuuriministeerium aidanud koolil ukrainakeelseid õpikuid muretseda. "Vaja oleks ka rohkem keeleõpetajaid ja sidemeid Ukrainaga, et ka lapsed, kellel ei ole enam seal sugulasi, saaksid seda maad vaatama minna," leiab Vladimir Fesetshko.

Direktori kinnitusel on paljud lapsevanemad huvi tundnud ka valgevene ja poola keele õpetamise vastu. "Soovijaid pole siiski olnud nii palju, et neist saaks klassi kokku panna," tõdeb ta.

Vladimir Fesetshko hinnangul unustavad vanemad sageli praeguses küllaltki ebastabiilses olukorras, et nende laps võiks ja peaks õppima emakeelt. "Paljud vanemad ei tea, kas nad saavad jääda Eestisse elama või neil tuleb lahkuda ja seetõttu suhtutakse kõigesse - ka laste haridusse - äraootavalt," arvab direktor.

Eestis elab kokku 48 000 ukrainlast, neist 17 000 kodulinnaks on Tallinn.

MARIKA RAISKI