Heategevus ja annetused on minu arvamise järgi südametunnistuse asi ja seega üritan oma südametunnistuse järgi käituda. Valetaksin kui nimetaksin mingi kindla protsendi, näiteks olen suunanud oma artiklite honorarid SOS-Lastekülale. Muidu olen püüdnud aidata ikka konkreetset inimest.

Ärtu Äss: Mis peale isikliku heaolu teid veel riigiteenistuseks motiveerib?

Vastan lühidalt, et lisaks enda heaolule ka teiste inimeste heaolu ;-)

Küsija: Mida tähendab et Katrin Saks tegeleb Eesti perepoliitika ja iibega? Kuidas? Palju teil lapsi on? Kui te nende asjadega tegelete, siis tuleks teid ju kohe lahti lasta?

Isiklikult tegelesin iibeprobleemidega mõniteistkümmend aastat tagasi. Nüüd ässitan teisi. Mul on kaks last, nii, et oma panus ka antud.

Lea: Rahvastikuministri koduleheküljel on tore dokument "Laste ja perepoliitika alused", mis kubiseb õilsatest ja vajalikest mõtetest. Milline rahaline kate on riigi poolt dokumendis märgitu elluviimiseks? Kui raha dokumendis kirjeldatu täitmiseks pole, siis milliseid samme kavatsete teie astuda, et riik rahalise katte eraldaks?

Riik kulutab hetkel lastega seotud tegevusteks (toetused, haridus, kultuur ja sport jne.) ligi 7,4 protsenti SKPst. Summa polegi nii väike, olgugi, et vajadus on alati suurem. Suurendamaks riigi osa olen teinud ettepaneku suurendada lastetoetusi ca. 400 miljoni võrra alates 2002. Teen kõik, et see ettepanek toetust leiaks.

Benedictus: Kas teid pandi ainult sellepärast rahvastikuministriks, et olete tuntud Vene-meelse inimesena, või oli ka muid põhjuseid?

Lisaks teie toodud "põhjusele" oli ka muid põhjusi. Olen üldiselt tolerantne ja eelarvamustevaba inimene.

Andres Laiapeale: Kas hiljuti arenenud riikide nimekirja jõudnud Eesti Vabariik asub sarnaselt mõnede teiste arenenud riikidega oma rahvastiku vananemisega seotud probleeme lahendama noorte inimeste importimise teel? Kust ja millistel tingimustel oleks mõeldav täiendavate inimvarude kaasamine? Kas sisemised ressursid on juba ammendatud/ammendumas?

Juhin laste- ja perepoliitika valitsuskomisjoni, mille ülesandeks on tegeleda sellega, et ei peaks kedagi juurde importima. Ehk tegeleme sisemiste ressurssidega; 1,3 last naise kohta ei tohiks küll piir olla.

Arvestades niigi suurt välissündinute hulka ei kujuta ette, et võõrtööjõudu massiliselt sisse tooma hakkaksime. Toetan küll seda, et eestlaste järeltulijad nii idas kui läänes leiaksid tee tagasi koju.

Andres Laiapea: Millest teie arvates on tingitud teatud osa inimeste ja ajakirjanduse hoiak, et integratsiooni eesmärgiks on teha noortest venelastest eestlased? Kas peate sellist suhtumist õigeks? Millised on Eesti väljavaated hoiduda pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist kakskeelsuse kehtestamisest?

Assimileerumist ei toeta, see pole ka integratsioonipoliitika eesmärk. Teame kui ohtlikult õnnetu on identiteedi kaotanud inimene. Seega pole rahvusliku identiteedi kadumine meie huvides. Lihtsalt sellele peab lisanduma riigi-identiteet, inimesel võib olla ka mitu identiteeti.

Mitmekeelsusest me ei pääse EUs kindlasti. Küsimus vene keele positsioonist jääb aga ka edaspidi siseriiklikuks küsimuseks ja olulisis muutusi siin ei sünni, sest sotsioloogiliste küsitluste kohaselt enamus kodanikke ei toeta vene keelele mingi ametliku staatuse andmist.

Andres Laiapea: Kuidas suhtute internetiportaalide kommentaarikeskustes toimuvasse? Kas olete külastanud neid infovabaduse kantse ka siis kui pole olnud otsest vajadust seal viibida (st. rahvaga suhelda, küsimustele vastata jne.)?

Internetiportaalidest. Nii ja naa.

seersant: Peaminister on teinud teile ülesandeks teatud punktid (koordineerida rahvastikupoliitika väljatöötamist ja elluviimist; koordineerida integratsioonipoliitika elluviimist mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda; koordineerida naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmist; koordineerida rahvastiku arvestust ning rahvaloenduse läbiviimist koostöös vastavate valitsusasutustega; koordineerida välismaalaste remigreerumist ja dokumenteerimist ning pagulaspoliitika elluviimist). Minu küsimus: Millal, kes ja mis meetodil kontrollib nende eesmärkide täitumist? Mis saab siis, kui te oma tegevusega ei ole nende eesmärkide poole üldse liikunud? Kas nende ülesannete täitmist kontrollib ka mõni sõltumatu ekspert?

Minule pandud ülesannete täitmist kontrollib ka sõltumatu ekspert. Nagu kõik teised vabariigi kodanikud.

Ziggi: mis sest 14-lapselisest perest siis saab? kui palju on Eestis üldse peresid, kus on üle 10 lapse? üle 5 lapse? teie olete vist just see inimene, kes seda peaks teadma?

Arvudest kõige pealt. Eestis on 10 ja enama lapsega peresid 20 (andmed märtsi seisuga), 5 ja enama lapsega peresid 1667.

Lasterikaste perede olukord peaks pisut paranema tänu sellele aastal kehtima hakanud muudatustele toetuste süsteemis (kolme ja enama lastega peredel tulumaksuvabastus alates kolmandast lapsest ning 4 ja enama lapsega peredel regulaarset täiendavat kvartalitoetust).

Suitsu 14-lapselist peret tuleb aga käsitleda erandina ja erandlikud peaksid olema ka lähenemisviisid.

Kerstin: Kas vene ja eesti noorte erinevus avatusele narkootikumide suhtes on rahvuslik iseära? Kas jääbki nii et süstal=venelane? Millest see tuleb et muidu elujõuline migrantide võsuke otsustab 20-aastaselt end inimvareks muuta?

Narkomaania pole rahvuslik iseära. See tuleneb pigem sotsiaalsetest põhjustest nagu pidetus, kindlusetus, kodutus, juurtetus jne. Nende probleemide lahendamisest tuleks hakata ka pihta.

Yx: Mida arvate kell 7 tööpäeva alustamisest?

Mulle kell 7 ei sobi. Aga üldiselt päikese järgi elamine meeldib. On tore, et äratuskella plärina asemel äratab sind hoopis aknast sissepiiluv päike.

Volks Vaagen: Nimetage palun, kas teie arvates pagulase samasoolist kaaslast saate tõlgendada kui isikut, kes samuti peab saama pagulasstaatuse, kui seda soovib?

Pagulasstaatust perekondlikel põhjustel antakse pagulase perekonnaliikmetele. See kehtib ka samasooliste abielu kohta.

Kax: Keda presidendiks valite? Tahaksite?

Presidenti valivad riigikogu liikmed või valijamehed. Ministrid kahjuks on sellest lõbust ilma jäetud. Seega ma valida ei saa, isegi kui tahaks.

Harri Kingo: Mulle näib, et tegelikku rahvastikupoliitikat viib ellu meie reaalmajandus, reaalne turvalisuse kasv, tööhõive ja kindlustatus vanaduses jne. - üldisemalt mitte antud minister vaid hoopis teised riiklikud struktuurid.

N.ö. propagandistlik portfellita minister ei saa teha ära muud kui kas käia mööda seminare, neid ise korraldada ja teha palju sõnu, programme, teese jne. Reaalsete protsesside mõjutamiseks tal praktiliselt võimalused puuduvad.

Samas on sellise ministri ametikoht üheks kraaniks, mille abil on võimalik saada Eestisse eurorahasid - vähemalt sedavõrd, et minister ja tema aparaat end Euro arvel "ära tasuvad".

Kuidas kommenteerite?

Rahvastikku ja integratsiooni mõjutavad "reaalmajandus, reaalne turvalisuse kasv, tööhõive ja kindlustatus vanaduses jne.", tõepoolest olgugi, et need pole "riiklikud struktuurid", nagu sina neid nimetad. Riiklikku struktuuri eraldi ministri näol on vaja hulga ametkondade sellealase tegevuse koordineerimiseks. Mis puudutab välisraha, siis tõesti selle leidmine ja kasutamine, aga ka meie poliitika tutvustamine välismaal kuulub minu tegevuste hulka.

mina: Milleks Teie ministeeriumi üldse vaja on ? Siseministeeriumist peaks piisama küll.

Ärge muretsege, ministeeriumi ju polegi. On büroo ja sellest tegelikult piisab küll. Väikse koosseisuga bürool on erinevate ministeeriumide koostööd organiseerida ja koordineerida parem, kui ühe ministeeriumi osakonnal.

Tarja: Naine presidendiks? Miks mitte? Või ei ole Eestis sobivat naist?

Arvan, et sugu pole oluline. Tähtis on inimene ise. Nii et, miks ka mitte naine presidendiks.

emme: Mida arvate sellest, et praegu on uueks moeteemaks tõusnud naistevastane vägivald? On see nii tõsine asi või on tegemist eurorahade välja pumpamisega?

Seda, kas perevägivald on tõsine probleem, me praegu uurimegi. Kahjuks puudub meil siiani ülevaade.

Ivan: Mis siis juhtuks, kui integratsiooni-teemalisi reklaame ei oleks?

Mitte midagi, aga kas sa Juhanit tunneks? Ka reklaam on kommunikatsioon ja on oluline, et see toimub.

Tsura: Kas te ajakirjaniku ametist puudust ei tunne?

Mo: Kas ajakirjanikust saab ministri? Mis hinnaga?

Ajakirjaniku ametist ausalt öeldes puudust ei tunne, sest amet on loominguline ja võimaldab palju ajakirjanduslikku tegevust. Tõsi, enamasti peab küsimise asemel vastama. Puudust tunnenpigem oma isiklikust vabadusest, mis ajakirjanikuna on oluliselt suurem.

Mari: On teil oma igapäevatööd tehes ka mingi kaugem visioon silme ees või anete lihtsalt hommikust õhtuni rutiinset tööd teha?

On kaugem visioon. Rutiinsest igapäevatööst ei pääse vist mingis ametis.

Peep: Miks naistele antakse ainult pehmete ministeeriumide toole? Ainult et saaks linnukese kirja: naine. Mida arvate võrdõiguslikkusest?

Mul pole midagi võrdõiguslikkuse vastu. Ei poolda siiski kellegi upitamist vaid tänu soole. Arvan, et õigused ja võimalused peavad võrdsed olema. Pehmed ministeeriumid kukuvad naistele ilmselt ka sellepärast, et naised on nendes valdkondades rohkem tegevad.

tankler: Kuidas on teie hinnangul olukord vähemuste sallimisega Eestis? Näen pea iga päev Tartus pöetud peaga noormehi, kelle käisele õmmeldud Eesti lipp või muu rahvussümboolika. Nemad rakendavad null-tolerantsi poliitikat mitte ainult mustadele, vaid ka nt seksuaalvähemustele.

KÜSIMUS oleks siis järgmine: kas peate probleemi aktuaalseks?

Jah, sallivusega on probleeme. Kuid igat asja peab vaatama mingis kontekstis. Võrreldes 1990ndate algusega on tolerantsus oluliselt kasvanud. Konkreetselt paljaspeade kohta see ei käi, kuid õnneks on nad Eestis veel erandlik nähtus.

tankler: Milline võiks olla erandlik lähenemisviis Suitsude juhtumil? Pereema ise pakkus välja väga erandliku lähenemisviisi - võtta ta riigi palgale. Eeldan, et see on teie hinnangul pisut liiga ekstreemne lahendus?

Arvan, et 10 ja enama lapsega perede emad (või isad), kes on reeglina kodused, võiksid saada suuremat lapsehooldustasu. See ongi sisuliselt riigi palgale võtmine. Ka praegune lapsehooldustasu on pisike riigi palk, riik maksab sellelt ka näiteks sotsiaalmaksu. Nii, et kokkuvõttes - hea idee.

Harri Kingo: Mul mulje, et üks paberite tootmine sinu aparaadi töö ongi - reaalsed vahendid aga puuduvad.

Alates eelmisest aastast on kuue ministeeriumi eelarves eraldi vahendid integratsiooni tegevuste jaoks. Neid kasutatakse meie büroo välja töötatud tegevuskava alusel ja järgi. Konkreetsed eelarvekavad järgnevaks kolmeks aastaks mahus ca. 225 miljonit võttis valitsus vastu veebruaris.

Tänan küsimuste eest. Kõik, kes asja vastu rohkem huvi tunnevad, saavad esitatada küsimusi minu büroo meilil rahmin@rk.ee.

Vaadake ka ministri kodulehekülge.