Katuseraha aheldab omavalitsusi
Kuus miljonit eurot läheb järgmise aasta riigieelarvest nn katuserahaks, rõõmustades ennekõike vabariigi võimuliiduga samal poolel olevaid kohalikke omavalitsusi. Kuid vähemal määral ka Keskerakonna ja IRL-i juhitud linnasid ja valdu.
Võib öelda, et eksisid need, kes arvasid, et eelmiste aastate ööistungid midagi ei tähendanud. Tähendasid küll. Nad tekitasid teatud heidutuse: nõrgem osapool peab ka katuseraha saama. Vastasel korral saab ta kätte maksta, töötagu parlamendi enamuse teerull kui distsiplineeritult tahes. Opositsiooniparteid kahepeale said küll teadaolevalt kaks korda vähem kui võimul olevad sotsid-reformistid, aga opositsioonipartei taks on kuuldavasti paarisaja tuhande jagu kasvanud.
Ööistungid röövisid nii mõnegi inimese tervist, soov neid korrata pole koalitsioonis eriti suur. Pealegi on see taktika soodsam opositsioonile – nood ei pea kogu aeg saalis istuma, aga koalitsioon kui enamus ei soovi asja venimist. Ilmselt oleks IRL ööistujana ka mõneti sitkem seltskond kui pehmovõitu sotsid.
Paneb käe värisema
Kuid ka riigivõimust eemal olevad erakonnad on rahanäljas. Riigi tasemel opositsioonis istuvate erakondade soov anda oma valla- ja linnajuhtidele midagigi oli väga suur. Mõni tuhat välisseinte krohvimiseks, mõni tuhat kohaliku muusikakooli inventari jaoks – ja juba usub kohalik elanik, et näe, elu meil ikkagi edeneb. Maja saab uue kesta ja katuseraha pikendab poliitilist eluiga.
Esialgse pilgu järgi paistab, et iseäranis kõva lobistamist on teinud Haapsalu kandi mehed. Rongi nad sinnani veel sõitma ei pannud, kuid 10 000 läheb algkooli inventari soetamiseks, teine 10 000 põhikooli inventari soetamiseks, 7000 spordikooli inventari soetamiseks. Ja siis veel lasteaiad – võimas 40 000-eurone süst Vikerkaare lasteaia mänguväljaku rajamiseks. Siis veel 8000 Tarekese lasteaia mänguväljaku ja pelk 5000 Palivere lasteaia mänguväljaku renoveerimiseks. Muusikakooli instrumentide soetamiseks ja renoveerimiseks on ette nähtud nii 10 000 eurot kui ka järgmisel real 5000 eurot. Suurim summa, Vikerkaare lasteaia oma, pärineb Reformierakonna ettepanekust, kuid Haapsalul vedas ka sellepärast, et teistegi jõudude ettepanekud läbi läksid.
Eelarveridade rohkuse järgi paistab kenasti silma ka Valga. Luteri kiriku remont 15 000. Vladimiri Jumalaema kiriku renoveerimine ja sisustus – nojah, kirik neelab küll lõputult –, aga 10 000 on abiks ikka. Valgamaa puuetega inimeste koja ruumide remont ja uus arvutipark, jällegi 10 000. Kuid jumalast ja puuetega inimestest on raha keeles veelgi rohkem hinnas ekstreemsport – 25 000 eurot läheb ekstreemspordi parki, kus noored saavad nüüd osavust treenida.
Tallinn, ehkki vabariigi võimuliidu seisukohast „vale erakonna käes”, ei jää päris ilma. Jääkarude majale 25 000, Haaberstisse rulapark 15 000 eest. Isegi Tallinna korvpalli meistrivõistlused saavad 9000. Pluss lasteaedade remonte, keskmiselt 5000 tükk.
Üsna keskpäraselt läheb Pärnul ja Pärnumaal. Oleksin eeldanud, et Reformierakonnaga liitudes suudab linnapea Toomas Kivimägi oma poliitilise kapitali suuremaks remondirahaks konverteerida.
Saaremaal saab puuetega inimeste koda uue sõiduki, kuid muidu läheb vunk peamiselt ühele suurele välisreisile. Saarte Mängude Assotsiatsioonile antakse 30 000
selleks, et Saaremaa oleks esindatud 2015. aasta rahvusvahelistel saarte mängudel, mis peetakse Jerseyl. Ka siin on tegemist Reformierakonna sooviga. Ülejäänu kulub külakirikute kõpitsemiseks (Kärla kirik ja Kaarma pastoraat, 5000 ja 7000) ja muuks pisemaks.
Peab meeldima
Narvas saavad üheksa lasteaeda remondi- ja inventariraha, mis on väga tore. Kuid nii tore pole see, kes oli ainus erakond, kes praeguses olukorras Narva peale mõtles. Vihjeks niipalju, et neile meeldib roheline värv. Reformierakond panustab 50 000-ga Männiku lasketiiru elektrooniliste märklehtede süsteemi, mis on kindlasti asjakohane. Kuid kuidas oleks pehme jõuga Eesti kõige vähem eestilikus linnas?
Kõige suurem katuseraha ei lähe aga sugugi katuse, kiriku ega mänguväljaku heaks. Pooleteise miljoni eurose tegevustoetuse saab Eesti olümpiakomitee. Kuuldavasti polnud see sugugi ainult komitee presidendi Neinar Seli reformierakondlastest sõprade idee.
Omavalitsuste elu muutub üha rohkem sümpaatiapõhiseks. Riik kärbib tulumaksu, mis on omavalitsuste peamine toitevoolik. Elanikke jääb paljudes kohtades vähemaks. Nii ongi omavalitsused riigi lõa otsas. Kui meeldid, siis saad raha. Ei meeldi, ei saa. Peamine, kes suudab sellisele süsteemile süljata, on Tallinn.
