Kaua sa hääletad?*
Kulunud on peaaegu 20 eurot. Jah, mul on võimalik kontojääki näha kohe, teel olles, sest bussis on internetiühendus, päris kiire ka teine. Jõudsin veel haarata viimase kuuest pistikust (suures bussis on kui mitu – 60 istekohta?), sest sülearvutiga, mille aku kestab pool tundi, pole muidu järgmised kaks sõidutundi midagi teha. Sirutan jalad välja ja naudin rahulikku sõitu. Aga…
Ühes MSN-i aknas räägin sõbrannaga, kes kurdab, et isegi tudengipilet on üle mõistuse kallis, 8.60! Teises aknas avan uudisteportaali, kus suures kirjas teatatakse, et kaugbussiliinide liider Sebe tõstab täispileti hinda „hea ja ümmarguse” kümne euroni. Kirsiks tordile jätkub uudis sellega, et ka soodustusi vähendatakse.
Enne, Tartu ja Pärnu ehk kooli ja kodu vahet sõites ei olnud mul bussile ega piletihinnale vaja mõeldagi, sest mitmes interneti suhtlusportaalis toimisid hästi kommuunid, kus autojuht otsis väikese tasu eest sõitjaid või vastupidi. Paned kirja sõidusuuna, kuupäeva, kellaaja ja oma kontakti ning võid kindel olla, et keegi võtab sind peale või tahab sinuga sõita. Võib-olla oli selliste kommuunide populaarsus tingitud liini suhteliselt hõredast bussigraafikust, aga mina teadsin vaid, et liigun kahe linna vahel umbes poole odavamalt.
Laupäevane sõit hakib
Muidugi võib väita, et selline liikumisviis ei ole turvaline või täpne, kuid need puudused kaaluvad üles paindlikkus ja mugavus saada üldjuhul auto peale ja jõuda sihtkohta just seal, kus n-ö teenuseostja seda soovib. Kui ühele mu tuttavale kerkis seda süsteemi kirjeldades kohe silme ette vahtralehtede ja kolmese bemmiga kihutav (heal juhul tudengi)nolk, kelle sõidustiil tekitab surmahirmu, siis minul pole mitme aasta jooksul isegi ligilähedast olukorda tekkinud. Autojuhid on hoolivad ja hoolikad, sest aduvad kaassõitjate puhul suuremat vastutust. Paljud juhid on ka maininud, et kolme sõitjaga sõidavad nad ise põhimõtteliselt tasuta. Siia ei arvesta nad muidugi auto ülalpidamiskulusid, mis kaasneksid nii üksi kui ka mitmekesi sõites.
Võib-olla on asi minu veidrates või mitte väga populaarsetes sõiduaja soovides (järjest enam nädala keskel), aga millegipärast Tallinna-Tartu „autoliin” nii hästi ei toimi. Olin tänagi sunnitud valima traditsioonilise bussiga sõitmise. Ausalt öeldes tekitab nende praegunegi soodustuste süsteem trotsi. Miks on tudengite sõidusoodustus täishinnast ainult 10%? Miks saavad pensionärid sõita 60%-se soodustusega lausa kolmel päeval nädalas, kuid tudengid ainult ebamugaval laupäeval, mis hakib ära koju sõitva üliõpilase nädalavahetuse? Pealegi peab siis täishinnaga sõitja taluma hinnatundlikke tudengeid puupüsti täis bussi. Võib-olla on mu suhtumine pensionäridesse liiga ühe-külgne ja tudengitesse liiga isiklik, aga leian, et õppurile oleks pidevat ja tuntavat soodustust rohkem vaja. Sellega garanteeriks teenusepakkuja ka sõitjate arvu ühtlasema jaotuse ja argi-päevade pooltühjad bussidki täituksid ehk kergemini.
