Kaubalaevad Saaremaa sadamas aitaksid piirkonna arengule kaasa
Süvasadam, mida paljud saarlased olid pikisilmi oodanud ning millest pidi kujunema Saaremaa majanduse käimatõmbamise mootoreid. Kus me oleme hetkel sellel teel ja kas on võimalik sadamat paremini saarlaste huvides ära kasutada?
Saaremaad arendamiseks peab kasutama enam olemasolevaid tingimusi ja vahendeid. Kuid missugused on need tingimused Saaremaa jaoks? Sadamaid, mis sobivad kaasaegsete kruiisilaevade vastuvõtuks on üks – Saaremaa sadam.
Sadamaid, mis on sobivad kaubalaevade vastuvõtuks on kolm – Saaremaa sadam, Roomassaare sadam ja Mõntu sadam ning ro-ro tüüpi laevade ehk parvlaevade vastuvõtuks sobivaid sadamaid on kokku viis – Saaremaa sadam, Roomassaare sadam, Mõntu sadam, Triigi sadam ja Kuivastu sadam.
Kuid ainult üks neist sadamatest on pea aastaringi jäävaba, suure sügavusega, navigatsiooniliselt lihtsa juurdepääsuga ja asub rahvusvahelistele laevateedele suhteliselt lähedal. Ei ole raske ära arvata, et see sadam on Saaremaa sadam.
Tihti on küsimus meie oskustes kasutada olemasolevaid teadmisi õigesti. Ei ole haruldane juhtum, kui leitakse, et kõik on valesti, kuid otsustakse, et kõige turvalisem on elada vana moodi edasi ja mitte kasutada olemasolevaid võimalusi.
Meelde tuleb üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ avakonverents. Avakonverentsil leiti, et meil hulk ruumilist lahendamist vajavaid probleeme – Rail Balticast kuni Eesti ja Soome vahelise tunnelini.
Kuid vabas mikrofonis avaldatud paljude osalejate arvamus oli, et uue planeeringu peamine roll peaks olema konservatiivselt senist ruumikasutust kaitsev, mitte uusi lahendusi ja rakendusi käsitlev ja innovatiivne.
Samalaadne on kahjuks olnud tihti ka Saaremaa sadama käsitlus avalikus meedias, kuid mõelgem positiivselt ja pangem käed külge sadama ja Saaremaa arengule.
Natura 2000 – takistus või kasutamata võimalus?
Natura 2000 eesmärk eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Mitte keegi Saaremaa arendajatest ei vaidlusta kaitsevajadusi ning bioloogiline liigirikkus on hindamatu väärtus.
Fakt on senine sadama olematu mõju looduskeskkonnale ja liigirikkusele, tuginedes Tallinna sadama iga-aastaselt tellitud keskkonnaseirearuannetele.
Natura 2000 kaitseeesmärke saab vaadata kitsalt kaitsealadel elavate liikide elukeskkonna kaitse seisukohalt või ka laiemalt. Laiemalt vaadatuna peavad kasutatavad meetmed tagama looduse liigirikkuse, loodusliku süsinikuringluse ja samas tagama ka kliimasoojenemise peatumise inimtegevuse tõttu.
Samuti hõlmavad kaitsealade meetmed ka loodusturismi arendamist. Seega on sadam oluline, et tuua laiemast maailmast turistid tutvuma kaitsealuste liikidega ja Saaremaa loodusväärtustega. Lisaks on laevandus vähem saastavam ja fossiilset süsinikku vabastav transpordiviis võrreldes teiste transpordiliikidega.
Metsamajandus efektiivsemaks
Tihti ei kasuta me piisavalt efektiivselt ära kogu majandatavat loodusressurssi, mis meid ümbritseb. Meil on ka päris palju tööjõudu, inimesi kes ootavad pikisilmi praeguses majandussituatsioonis uusi töökohti.
Minu juures on käinud Soome ettevõtjad, kes on tundnud huvi biokütuste tootmise kohta Saaremaal. Kavas on põhjanaabritest investoritel pelletitehase rajamine maakonda.
Tehase rajamiseks vajavad investorid aga kahte tingimust – süvasadamat pelletite ekspordiks ning piisava võimsusega ja sobiva hinnatasemega soojatootjat pelletite valmistamiseks.
Neid ei rahulda Roomassaare sadam, sest sadama süvise tõttu saab seal vastu võtta mahutavuselt mitmeid kordi väiksemaid laevu. See omakorda lisab toodangule hinda ning maakond on biokütuse tootmise turul vähem konkurentsivõimelisem.
Saaremaa majanduselu toetuseks on vajalik Saaremaa sadama edasine integreerimine Saaremaa turismimajanduse ja tootmisese arendamiseks. Kuid selleks on vajalik muuta sadam aastaringselt kasutatavaks ning avatuks enamatele laevatüüpidele.
Laevadel ei ole enamuses vahet ei sildumisel ega ka navigatsioonil ning nende potentsiaalne reostusoht on sisuliselt samal tasemel.
Sadama ideeline looja ja projektijuht Peeter Palu ütles alati – sadamaga on kõik korras, oleks ainult laevu mis sadamat külastavad.
