Kaul Nurm: Reformierakond ja Isamaa on muutnud mõiste „eraomand“ sõnakõlksuks

13. jaanuaril 2004. aastal sõlmisid Reformierakonna esimees Siim Kallas ja Isamaa ühe eelkäija, Res Publica esimees Juhan Parts salajase memorandumi, mille tulemusena pidid nende poolt juhitud kaks paremerakonda järgmise 15 kuu jooksul ühinema. Peaminister Partsist pidi saama uue erakonna esimees, Kallas nimetati aga sama kokkuleppega novembris Eesti valitsuse esindajaks Euroopa Komisjoni voliniku kohale. See kokkulepe on osutunud hiljem mõlemale poolele sedavõrd piinlikuks, et me ei leia seda avantüüri enam kummagi erakonna CV-st.

Soovin aga pikemalt peatuda nende kahe erakonna vahelisel konsensusel, ehk ühisosal, mis on saanud alguse kolmikliidu ametisseasumisest 1999. aastal. Sellest hetkest tänaseni on Reformierakond teostanud valitsusvastutust 17,5 ja IRL-Isamaa 15,5 aastat. See ühisosa on olnud osaliselt selline, mida mõlemad erakonnad täna oma valimiskampaaniates juba häbenevad või lausa eitavad. Need on olulised narratiivid, millel tasub eraldi peatuda.

Riigikapitalismist

Tänases valimiskampaanias saame teada, et kõige suuremad riigikapitalismile vastandujad ja konkurentsineutraalsuse ehitajad on justkui need kaks erakonda.

Tõde on aga see, et ühegi teise erakonna võimukoalitsioonid pole iseseisvuse taastamisest alates natsionaliseerinud rohkem ettevõtteid ja isegi terveid majandussektoreid, kui nende kahe erakonna koostöö. Eesti Raudtee, Estonian Air, Nordica, raudtee reisijatevedu, praamiliiklus, kõrgharidus ja ka kavandamisel Rail Balticu operaatorfirma.

Erakond Isamaa on andnud täiendava panuse taastuvenergia-, üürikorterite ja nüüd siis ka ühistranspordisektori riigistamiseks. Kui oleme andnud näiteks oma põllumaa ja looduslike kalavarude majandamise edukalt erasektorile, siis kust on tekkinud seletamatu umbusk metsaressursi osas, mis on riigiettevõtte majandada 1999. aastast. Isegi ERM-i sööklat peab üleval riik.