Keit Pentus-Rosimannus: vabariigi 100. sünnipäevaks parem presidendivalimiste kord?

Reformierakondlasest riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus teeb neli ettepanekut, kuidas muuta presidendivalimiste kord loogiliseks ning vähendada tühja erakondlikku eputamist.

President on ametisse astunud, elagu presidendi valimise seadus! Nii võiks ju praeguseks hõisata ja sel seisukohal oleks toeks ette näidata vähemalt üks üsna korralik argument.

20 aastat on süsteem tulemuse mõttes laitmatult töötanud – Eesti on alati saanud riigipea ilma põhiseadusliku kriisita.

Nagu ütles parlamendi ees ametist lahkunud Toomas Hendrik Ilves: “Ka äsjane, palju vastakaid emotsioone pakkunud presidendivalimise käik oli äärmisel juhul demokraatia grimass. /…/ See, et aega läks kauem, ei kahanda grammigi võrra nädala eest saavutatud konsensuse kaalu. See ei pisenda tulemust, see ei heida varju valitud presidendile.”

Ometi ei saa vastu vaielda neile, kes näevad tänases valimiskorralduses asjatut keerukust ja ebaloogilisust, mis sunnib protsessis osalevaid erakondi ja poliitikuid tegema teinekord sisutühje rituaalseid liigutusi.

Presidendivalimiste korra alused on vahest liigagi detailselt kirjas põhiseaduses, põhiseaduse muutmine aga keerukas ja aeganõudev protsess.

Seetõttu – kui tahame, et viie aasta pärast valitaks president avalikkusele ja osalistele arusaadavamalt põhjendatud korra järgi – on täna tagumine aeg muudatuste teelepanekuga päriselt pihta hakata. Kuue vooru pikkuseks kujunenud ja valimiskogust uuesti parlamenti tagasi põrgatunud valimisprotsess on selleks ka pinnase loonud.

Eesti Päevaleht ja Delfi algatasid avaliku arutelu presidendi valimiste korra muutmise üle. Lähinädalatel arutab esimesi konkreetseid ettepanekuid parlamendi põhiseaduskomisjon.

Pakun omalt poolt neli ettepanekut, mis kantud soovist muuta riigipea valimise kord loogiliseks ning selliseks, mis suunaks juba iseenesest osalisi ühisosa otsimisele, mitte tühjale erakondlikule eputamisele.

Kõik kandidaadid algusest peale üles

Esiteks, presidendiks võiks edaspidi kandidaate üles seada ainult üks kord, kogu valimisperioodi alguseks, teisisõnu riigikogu esimeseks vooruks.

Nii ei oleks esimene voor nii öelda testvoor nii öelda proovikandidaatidega, nagu see on siiani sageli kippunud olema.

Pole saladus, kuidas poliitikud räägivad omavahelistes vestlustes presidendi valimiste eel, et esimeses voorus ei valita kindlasti kedagi ära, sinna tullakse lihtsalt ennast näitama, meelde tuletama.

Edaspidi võiks aga olla nii, et kui sind pole esimeses voorus üles seatud, siis presidendiks ei saa. Nendest, kes on üles seatud, saab üks igal juhul presidendiks.

Teiseks, üles seadmine peaks toimuma varem. Ülesseadmise ja esimese vooru vahele peaks jääma vähemalt üks kampaaniakuu, mille käigus saaksid parlament, valijamehed ja avalikkus kandidaatidega tuttavaks, nad ametisobivuse osas avalikult ja ametlikult läbi katsuda.

Kaaluksin isegi riigikogu kodu- ja töökorra täiendamist kõigi ametlikult ülesseatud kandidaatide kohustusliku avaliku kuulamisega parlamendis.

Kolmandaks, igas voorus peaks konkurents tihenema ja keegi välja kukkuma, et tekiks järjest tugevnev surve kokku leppida.

Esimese vooru kandidaatidest kolm paremat peaks pääsema automaatselt teise vooru. Kui kandidaate on riigikogus üles seatud maksimumarv ehk neli, langeb järelikult välja väikseima toetusega kandidaat.

Kui kandidaate on vähem kui kolm, siis on neil kõigil võimalus järgmises voorus jätkata.

Riigikogu kolmandasse vooru pääseksid omakorda automaatselt kaks teise vooru paremat, nagu praegugi. Kui ka riigikogu kolmandas voorus ei saa ükski kandidaat kahte kolmandikku häältest, läheks sõelale jäänud kandidaatide vahel valiku tegemine valimiskogu kätte.

Valimiskogu ei saa ebaõnnestuda

Neljandaks, valimiskogu valib presidendiks selle isiku kahest (või ka ühest kandidaadist, kui riigikogu esimeses voorus rohkem kandidaate ei esitatud), kelle poolt hääletab 50 protsenti pluss üks hääletamisel kehtiva hääle andnud valimiskogu liikmetest (mitte osalevatest liikmetest).

See tähendab, et valimiskogu ei saa ebaõnnestuda, president valitakse igal juhul. Lõpuks kas või kandidaatide elatud päevi loendades, nagu praegu kehtiv seadus kahe võrdselt hääli saanud kandidaadi puhul ette näeb.

Pakutud muudatuste korral on kõik kandidaadid algusest peale päris, täieõiguslikud kandidaadid ning igal presidendivalimiste voorul selge mõte ja vektor – kandidaatide arv järjest väheneb, kuni lõpuks jõutakse igal juhul isikuni, kes sobib asjast hoolivale enamusele kõige paremini.

Nende muudatuste tegemise aeganõudvaim osa on põhiseaduse parandamine. Tehniliselt pole see aga kuigi raske: nõuab vaid kahe lause kustutamist põhiseaduse paragrahvist 79 ning sinna tosina sõna lisamist. Kui poliitilist tahet on, pole see parlamentidele mingi probleem.

Äkki kingime parema presidendivalimiste korra vabariigile juba 100. aastapäevaks?

Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks kiireloomulisena vajaks eelnõu 81 riigikogu liikme toetust. see on täpselt sama palju, kui oli ametisse asunud Kersti Kaljulaidi poolt hääletanuid.

Eesti Päevaleht ja Delfi küsivad sel ja eelmisel nädalal ekspertidelt ning erakondade esindajatelt, kas ja kuidas tuleks muuta Eesti presidendivalimiste süsteemi.