Ken-Marti Vaher: sisserännet Eestisse tuleb juhtida Eestist
Vasakpoolsed ja nn liberaalid on kostnud häälekalt, et vägivaldsete rünnakute ja sadade tuhandete sisserändajate vahel puudub igasugune seos. Sellega ei saa nõustuda. Kas tõesti saabuvad Euroopasse eelkõige kannatavad sõjapõgenikud? Ja kui need tapatalgud ei ole sõja levitamine Euroopasse, siis mis see on?
Mõni paneb koolitulistajad ja terroristid ühte patta, teise jaoks on tegu vaid kaheksa väärastunud tüübiga ja kolmandad sulgevad silmad, et mõelda hoopis ilusamatele asjadele, kuid see ei muuda reaalsust. Seda, et tegemist oli järjekordse terrorirünnakuga, mille motiiviks oli vägivallast kantud idee allutada, sõdida ja hävitada inimelusid.
Ilmne naiivsus või tahtlik tegelikkuse moonutamine on toimunu pidamine vaid suvaliseks üksikjuhtumiks, sest rünnak oli selgelt koordineeritud ja läbimõeldud. Pikaajaline planeerimine, lõhkeainete ja relvade transport, kompetentsi kasutamine (lõhkeaine) jne. Üks tapetud terroristidest sisenes suure tõenäosusega hiljuti Euroopasse just „sõjapõgenikuna".
Euroopa piiridel puudub kontroll
Sisserände osas on jäänud Euroopas kõlama peamiselt kaks ideoloogilist lähenemist: vasak-liberaalne - hoiame uksed valla, jutlustame multi-kulti ühiskonnast ja unistame helgest tulevikust. Või parem-konservatiivne - sisserändel peab olema selge piir, see peab olema hästi juhitud ja terad eraldatud sõkaldest - pagulased erinevad majandusmigrantidest.
Nende sadade tuhandete migrantide ja ka sõjapõgenike seas on džihadistidel lihtne saata siia oma võitlejaid ja käsilasi. Kuidas peaks Euroopa sellele reageerima? Õigete hoiakute, toimiva piirikontrolli ja läbimõeldud ühistegevusega. Ühe riigipea mõtlematul sõnavõtul pea kõigi tulijate vastuvõtmisest on olnud kaugeleulatuv mõju ja seda on nüüd raske tagasi võtta, kuid siiski saab teha kõik, et anda edaspidi teistsugune signaal. Ja seda ka paljud riigid juba teevad.
Kahjuks on Euroopa Komisjon sisserändekriisi lahendamisel pannud palju energiat põhjuste asemel tagajärgedele - asunud suruma liikmesriikidel peale kohustuslikke kvoote sisserändajate ümberjagamiseks. Kuid see pole paljudele rahvusriikidele vastuvõetav ega paku ka mingit lahendust tegelikele probleemidele.
Samas ei ole EL seni suutnud luua toimivat piirikontrolli oma lõuna- ja kagupiiril ega andnud ka piisavat abi probleemide lahendamisele nendes sihtriikides, kust suurem osa migrante Euroopasse soovib pürgida. Juttu on aga sellest EL-i lugematutes organites olnud aastaid. Kreeka ja Türgi vahel piirikontroll tegelikult puudub ning suur osa soovijatest pääsevad EL-i sealt kerge vaevaga. Pole imestada, et järjest enam Lõuna- ja Kesk-Euroopa riike taastavad piirikontrolli või liiguvad selles suunas, sest neil pole enam valikut.
Eesti peab ise otsustama saabuvate põgenike üle
Otsustes, mis puudutavad sisserännet ja pagulaste vastuvõtmist, on liikmesriigid suveräänsed. Seetõttu ei tohi Eesti ilma reegliteta võtta vastu ühtegi ümberpaigutatavat põgenikku. Riigil tuleb teha kõik, et ise suunata ja juhtida sisserännet ning seada selged tingimused nendele, keda tõesti vastu võetakse.
Hetkel käivad Riigikogus arutelud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ümber. Ümber paigutatavatele välismaalastele tuleks seada selge „lagi", mis oleks 0,03% Eesti alalisest elanikkonnast aastas ehk mitte rohkem kui 390 inimest aastas. Eesti on alates 1993. aastast juhtinud edukalt üldist sisserännet samuti läbi piirarvu ja seda analoogiat on mõistlik rakendada ka nn ümberpaigutavate ja ümberasustavate suhtes.
0,03% oleks maksimaalne seaduses seatav ülempiir, millest üle minna ei saa. Konkreetse piirmäära saab valitsus kehtestada aga igal aastal arvestades tegelikku olukorda ning see saab loomulikult olla väiksem.
Teiseks, peame seadma seaduses veelgi täpsemad reeglid ja väärtusnormid välismaalastele, kes asuvad siia elama. Sealhulgas ka ühene kohustus omandada eesti keel ning austada Eesti kultuuri ja elukorraldust. Nende väärtuste aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus, kus ühe põhieesmärgina on nimetatud rahvusriigi säilimine.
Nimetatud kohustused pole lihtsalt viisakus, vaid väärtuste järgmist võetakse arvesse elamisloa pikendamise otsustamisel või uue elamisloa andmise otsustamisel. Samuti on need eelduseks välismaalaste seaduse alusel tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemiseks või pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks.
Kolmandaks peame oluliseks, et Eesti otsustab ise selle üle, keda ümberpaigutamise korras vastu võtame. Toimingud rahvusvahelise kaitse andmiseks tuleb viia läbi selles riigis, kuhu väidetavad põgenikud on saabunud ja sisulised otsused peavad langetama seal Eesti riigi ametnikud. Näiteks on Itaaliasse saabunutest Süüria sõjapõgenikke selge vähemus, enamiku moodustavad eelkõige majandusmigrandid hoopis teistest paikadest.
Rändekriis on Euroopas tõenäoliselt alles algusfaasis. Nende eelkõige lõunast-põhja liikuvate masside tegelikku mõju näeme juba lähiaastatel, kuid midagi helget see Euroopale ei tõota. Palju sõltub sellest, kui tõhusalt suudetakse lahendada probleeme nende tekkekohtades ja maandada konfliktikoldeid nii, et need edasi ei leviks. Aga rahvusriigina on meie ülesanne olla valmis erinevateks stsenaariumiteks ja otsustada ise selle üle, kes ja kui palju Eestisse siseneb.
