Ken-Marti Vaher: Vaid Eston Kohveri pantvangijuhtum aitas ajutisel valitsusel piirile raha leida

Endine siseminister ja IRLI üks juhtidest Ken-Marti Vaher kirjutab, kuidas tegelikult on meil seis sisejulgeolekuga.

On selge, et sisejulgeolek vajab täiendavat rahastamist, seda näitavad nii politseis olevad ülekoormused kui nõuab sel aastal märgatavalt muutnud üldine julgeolekuolukord ja idanaabri agressiivsest tegevusest tulenev süvendatud oht. Seetõttu on kahetsusväärne, et sisejulgeolek on Reformierakonna juhitud ajutise valitsuse jaoks vähetähtis valdkond. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et 2015. aasta riigieelarves on sisejulgeoleku valdkonna palgafondide kasv väiksem kui 2014. aastal.

Sel aastal suurenesid riigieelarves sisejulgeoleku palgafondid 5,1%, järgmiseks aastaks on valitsus riigieelarvest näinud ette sellest väiksema kasvu. Tegemist on taandarenguga ja kehva signaaliga ühiskonda ning see tähendab ka sisejulgeoleku nõrgendamist.

Politsei- ja Piirivalveametit hoiab sisuliselt vee peal eelmisel aastal alustatud struktuursed muudatused PPA's, mis võimaldavad sisemiselt tõsta tugiteenustelt ja administratsioonist rahalisi vahendeid ümber eesliinile ehk uurijatele, korrakaitsjatele, piirivalvuritele jne. Nende muudatustega viiakse selle aasta lõpuks miinimumpalk politseis vähemalt 900 euroni. Kuid sisemistele muudatustele tulevad ühel hetkel ette selged piirid ja sisemiselt ümbertõstetava rahaga organisatsiooni edasi ei vii.

Lisaks sellele ei arvestanud Ajutine Valitsus ka selle aasta märtsis siseministri esitatud taotlust riigieelarve strateegiasse selleks, et järgmise nelja aastaga ehitada sisuliselt välja idapiiri ja näha selleks ette piisav rahastus. Ühekordne väikeses mahus rahastamine leiti järgmiseks aastaks alles pärast septembris toimunud Eston Kohvri pantvangijuhtumit Eesti-Vene piiril. Järgmisteks aastateks aga kindlust rahastamise osas ei ole, mistõttu pole ka otsust Eesti-Vene piir väljaehitamiseks.