KERTU KALMUS: Sambasaaga kupatab tudengi Tartusse?
Tallinnas pole mingit Pirogovi platsi, kus südamerahuga õlut libistada. Pealinna tudeng istus möödunud aastatel ilusate ilmadega kas Harjumäe künka otsas või Niguliste kiriku läheduses. Sel kevadel pealinna tudengitel mõnusaid istmiku toetamise paikasid napib.
Harjumäel käib sambakarneval, mis pakub üliõpilastele mõnes mõttes pinget küll, aga ma kipun millegipärast arvama, et häid emotsioone tekitab see tunduvalt vähem kui halbu. Istuma ei lubata sinna nagunii, kui kopp on maasse löödud, ja vaevalt keegi kaevamistöödesse oma nina väga pista tahakski.
Aprilli lõpul toimuvad Tallinnas tudengipäevad. Traditsiooniliselt on need ikka toimunud Vabaduse väljakul ja selle ümbruses, kaasa arvatud Harjumäel. Selle südalinna künka otsas on igal kevadel ja sügisel peetud maha tõsine öölaulupidu, mis on tudengipäevadel paraadi kõrval üks suuremaid koosviibimisi.
Võib-olla pole see küll nii mastaapne kui Tartus Kassitoomel toimuv, aga siiski. Tallinnas paremat võtta pole ja ikka on seltsis isamaalisi laule laulmas ning lippu lehvitamas käidud.
Ühesõnaga, sambatralli tõttu tuleb sel kevadel tudengitel koppadega võidu laulda. Mine tea, kumb teeb valjemat häält – kopp või inimlaps.
Jääb Tammsaare park
Ning Vabaduse väljak on selleks korraks üldse mängust väljas. Seega suunduvad tudengid kuu aja pärast hoopis Tammsaare parki ja võib-olla ongi nii parem. Seal on maapind tunduvalt rohelisem kui Vabaduse “parklas” ja tudengil on kindlasti pehmem pärast trallitamist pikutada.
Mitte et ma kurdaks Tallinna tudengipäevade üle. Kindlasti mitte. Asi pole tudengipäevades. Pole küll uudis, aga asi on hoopis selles, et Tallinn on tudengivaimu tekkimise jaoks liiga suur. Isegi nii suur, et ühe ülikooli eri instituutide tudengid ei tunne ennast sama kooli üliõpilastena.
Siinkohal pean silmas Tallinna ülikooli Mustamäe avarustes resideerivat Balti filmi- ja meediakooli rahvast ning ülejäänud sama kooli tudengeid, kes enamjaolt pesitsevad siiski kesklinnas.
Kui isegi ühe ülikooli rahvas ei suuda ühist vaimu leida, siis on linnas ikka midagi väga mäda. Tallinna muidugi väiksemaks teha ei anna, see on selge.
Aga mida siis peab Tallinnas õppiv tudeng soojemate ilmade saabudes tegema, et tudengivaimu tunda? Tartusse sõitma? Iseenesest ju variant seegi. Või siis teine variant: igaüks vaatab ise, kust ja kuidas ta seda vaimu leiab. Ühel õigel tudengil ei tohiks sellega probleeme olla.
Kevadel tunneb tudeng end ikka hästi, isegi siis, kui tudengivaimu tekitamiseks tuleb laguneva ühiselamu rõdul istuda ja kõige odavamat õlut juua.
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.
