Eesti meeste keskmine eeldatav eluiga on viimase viie aastaga langenud ligemale viie aasta võrra. 1995. aastal oli see kõigest 61 aastat (Soomes 71 aastat). Sagenenud on haigestumine südameveresoonkonnahaigustesse ja vähki.

Eestlaste tervise halvenemise põhjuseks peetakse sotsiaalmajandusliku süsteemi põhjalikku ümberkorraldamist, millega on kaasnenud elanikkonna kiire majanduslik kihistumine, tööpuudus ja sotsiaalne ebakindlus.

Samal ajal on Eestil vaieldamatuid edusamme omariikluse taastamisel ja integreerumisel Euroopa ühiskonda. Seda enam on nüüd ülim aeg hakata tõsiselt tegelema rahva tervise säästmise ja tervendamisega. Selleks on vaja programme ja nende sihikindlat teostamist.

Töötajate tervist ei kontrollita

Tuleb kaitsta ka töötavate inimeste füüsilist ja psüühilist tervist. Töötav elanikkond vajab täiendavat hoolt ja tähelepanu, sest on kõige rohkem koormatud kohustustega nii tööl, kodus kui ühiskonnas üldse. Samuti mõjutavad enamiku inimeste tervist tööl mitmesugused kahjulikud tegurid: müra, tolmu või keemiliste ainetega saastatud õhk, monotoonne või sundasendis töö, hüpodünaamia, pidev psühho-emotsionaalne pinge jne.

Praegu kehtivast töökaitseseadusest võime lugeda, et "tööandja on kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused". Kuid 1995. aastal hukkus tööõnnetuste tagajärjel 61 inimest ja vigastada sai 2300 töötajat. Riigi Töökeskkonnaameti inspektorid avastasid ettevõtetes 16 628 töökeskkonnaalast puudust, kusjuures suuremat osa ettevõttest pole jõutud veel kontrollidagi.

Ettevõtted ei täida kohustust lasta töötajate tervist perioodiliselt kontrollida. Pärnust saabunud andmeil on neid nõudeid ignoreerinud AS Ental ehkki selle töömehed puutuvad kokku asbestiga. Teatavasti on asbest vähktõbe tekitava omadusega ning töö asbestiga nõuab eritingimusi ja töötajate tervise hoolsat kontrolli. Pärnust võib tuua teisigi negatiivseid näiteid: Pärnu Autobaasis toimus töötajate viimane perioodiline tervisekontroll 1991. aastal, AS-is KND Marat 1992. aastal, AS-is Pärnu Teed 1993. aastal.

Harju maakonna ja Tallinna Tervisekaitse Talituse andmeil ei tehtud vaatamata ettekirjutustele 1995. aastal töötajate perioodilist tervisekontrolli Tselluloosi ja Paberi AS-is Horizon Kehras, RAS-is Eesti Fosforiit Maardus, AS-is Motiiv Kehras ja reas Tallinna ettevõtetes. Pealinnas on tekkinud firmasid, kus juhtkond laseb oma tervist põhjalikult kontrollida, kuid n-ö reatöötajate tervisekontrolliks ei jätku tahtmist ega raha.

Töötervishoiuarstid ettevõtetesse

Maailma Tervishoiuorganisatsioon on juba mitme aastakümne vältel propageerinud töötervishoiu teenuste viimist ettevõttesse. Arenenud riikides, sealhulgas Euroopa Liitu kuuluvates maades, on see põhimõte saanud juba tegelikkuseks.

Esimesed sammud töötervishoiu teenuste kvaliteedi tõstmiseks on juba tehtud. Ma pean silmas töötervishoiuarstide ja töötervishoiuõdede koolitamist. Käesolevaks ajaks on kursuse läbinud 45 arsti ja 16 velskrit ning meditsiiniõde. Pean väga oluliseks, et juba lähemal ajal usaldatakse töötajate perioodiline tervisekontroll just töötervishoiuarstidele. Rahvatervise sihtkapitali toetusel on käivitunud pilootprojekt, mille käigus töötatakse välja maakonna töötervishoiuarsti üksikasjalik tegevusjuhend. Valmimas on ka eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhend.

Tasapisi paraneb töötingimuste mõõdistamise kvaliteet. Näiteks Töötervishoiu keskuses alustas tööd vanemteadur Maie Kanguri juhitav asbesti labor, mis on suuteline määrama asbestikiudude sisaldust õhus ja mitmesugustes materjalides. Esiletõstmist väärib Tartu Linna Tervisekaitse Talituse keemialaboratoorium eesotsas Kalle Ilmojaga. See suudab rahuldada nii Tartu kui ka Tartu maakonna ettevõtete vajadusi töökeskkonna uuringute osas.

Lähitulevikus tuleks välja arendada kogu Eestit hõlmav ja meie vajadustest lähtuv, kuid ka teatud konkurentsi pakkuv töötervishoiuteenuste süsteem. Olen arvamisel, et hästi korraldatud töötervishoid võib oluliselt säästa töötajate tervist ja mõjutada positiivselt rahva tervise peamisi näitajaid. Sellepärast pean ka otstarbekaks, et töötervishoiule tehtud ettevõtete kulutused peaksid olema vähemalt käibemaksuvabad või mingil muul viisil maksupoliitika poolt stimuleeritud.

Tööõnnetus läheb kalliks maksma

Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja dr Heino Lutsoja andmeil toimis meil nõukogude ajast veel ligemale 2000 mitmesugust tööohutust ja töötervishoidu reguleerivat juhist, eeskirja, standardit jms. Ilmselt ei vaja me oma elu korraldamiseks niisugust dokumentide koormat. Kuid õigusakte, mis tagaksid tänapäeva nõuetele vastava töötervishoiusüsteemi loomist, vajame juba täna. Pika ja vaevarikka töö viljana on valminud tööohutuse ja töötervishoiuseaduse eelnõu. Võrreldes praegu kehtiva töökaitseseadusega on see tunduvalt ajakohasem, dünaamilisem ja detailsem.

Töötervishoid, nagu ilmselt kõik teisedki eluvaldkonnad, on nähtaval või nähtamatul viisil seotud poliitikaga. Euroopa Liidu riikides on laialt propageeritav kolmepoolsuse idee. Selle sisuks on tööandjate, töötajate ja riigivõimu koostöö tööohutuse ja -tervishoiu arendamiseks. Kuid sellel on ka laiem tähendus - rõhutada rahva ühtsust ja kõigi ühiskonnaliikmete sõltuvust üksteisest. Leian, et see kontseptsioon väärib toetust ja selle elluviimine Eestis on eriti vajalik.

Kuid ma pole sugugi kindel, et kui tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu valitsusse ja seejärel Riigikogusse jõuab, ei leidu neid, kes arutavad umbes nii: ettevõtted juba tasuvad ravikindlustust, milleks peaksid nad tegema veel täiendavaid kulutusi. Esiteks selleks, et ettevõttele läheb töötaja haigestumine (eriti kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral) palju enam maksma kui kulutused haiguste ennetamiseks. Teiseks, tänapäeva ettevõtetevahelised või territoriaalsed töötervishoiukeskused, mille tegevus rajaneb n-ö meeskonnatööle ja kuhu kuuluvad lisaks töötervishoiuarstile ja -õele, ka tööhügienist, ergonoomia spetsialist, tööpsühholoog ja töökeskkonna insener, suudavad paljudel juhtudel positiivselt mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid, ära hoida tööõnnetusi, vähendada kutse- ja üldhaigestumist, tõsta inimeste töövõimet.

Hubert Kahn on EKMI Töötervishoiu keskuse juhataja, Tartu ülikooli Tervisekaitse Instituudi töötervishoiu korraline professor.