Kes peab vihakõnet?

Juba pikemat aega on meedias vähemuste teema. Kui aga ilmus Brigitta Davidjantsi „Viha õhutamise õigus pole inimõigus” (EPL, 15.10), tekkis mõte, et kui juba nii tugev mõiste nagu „viha õhutamine” (vihakõne, vihkamiskõne) on toodud väärtuste üle käivasse debatti, on vist aeg debatile tekstikriitiline pilk heita.

Vaieldes Toivo Tänavsuu artiklis („Aga kui minu tütar armub oma sõbrannasse?” EPL 11.10) esitatud argumentidega ütleb Davidjants: „… Kirjatükk, mis nimetas homoseksuaalsust kitsa huvigrupi ebamoraalseks elustiiliks, mõ-jus vihakõnena.” See väide näitab, et  vihakõne tekkis Davidjantsi peas, teksti lugemise käigus. Üks asi on see, et ma kõnealust väidet Tänavsuu artiklist  üldse ei leidnudki. Kui vähemuste esindajad levitavad pikka aega kõva häälega oma tõlgendusi, kuidas ühiskonnas on levinud nende vihkamine, siis inimesed, keda teema ei puuduta(nud), pikapeale ärrituvad. Need, kellel enne oli mingi arvamus, saavad oma arvamusele vaid kinnitust. Kas on aga ikka mõtet provotseerida passiivselt tolerantseid inimesi vihakõne ja homofoobia teemaga?

Lärmakas turuplats

Mis on ühiskonna jaoks olulisem eesmärk? Kas asjalik võrdsete õiguste diskursus ja sallivuse toetamine või lärmakas turuplats, kus igaüks tõesti saab avalikkusele nii oma mõtteid kui ka haiget saamist välja hõigata?

Davidjantsi artiklist veel teinegi lõik: „Sõnavabadus ei vabanda seda, miks meedia avaldab regulaarselt viha külvavaid sõnavõtte. Neid lugedes tundub vahel, et artiklite taga on vähemusteviha, mida kirjutajad endale enam isegi ei teadvusta… Sisuliselt lubatakse naisel eksisteerida ainult mehe jaoks…” Üldistused ilma ühegi viiteta, konkreetsete faktideta. Paradoksaalne, et autor süüdistab meediat vihakõne külvamises, luues samal ajal teksti, mis kellegi teise tõlgenduses on samamoodi ärritav, viha tekitav. Inimesed tõlgendavad tekste erinevalt. Tõenäoliselt tõlgendab hulk lugejaid minugi kirjutist ühe või teise poole kasuks kõnelemisena. Kuid professionaalne ajakirjandus võiks täita rafineeritumat rolli kui turuplatsiks olemine.