Kes tahab, saab riigiametisse küll

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli direktor Niina Sõtnik ei näe venekeelsete noorte teel takistusi riigiametitesse jõudmise teel ning rõhutab, et kõik oleneb inimesest endast.

-Sergei Ivanov kirjutas tänases Päevalehes, et Eesti riigiametite töötajatest on umbes kolm protsenti venekeelse taustaga. Kuidas oleks võimalik seda olukorda muuta, et nende hulk suureneks?

Kõige olulisem on inimese enda tahtmine. Kui on tahet, siis võib jõuda riigiametisse tööle.

-Kas venekeelsetel noortel on üldse huvi näiteks Eesti poliitika vastu? Kas neis on näha huvi avalikus sektoris karjääri tegemise suhtes?

Inimesel peavad olema vastavad omadused. Ta peab tahtma teha sellist tööd ja olema selleks võimeline. Vaadates meie lõpetajaid, siis kes tahab, see ka saab sellisele tööle

-Neid venekeelseid noori ühesõnaga on, kes on huvitatud tööst avalikus sektoris?

Palju neid ei ole, kuid mõni ikkagi leidub.

-Kas näiteks kvootide ja seaduste alusel oleks mõttekas hakata venekeelsete kodanike osakaalu riigiametites kasvatama?

Ma ei tea, kas see oleks meie väikeses riigis mõistlik. Mina pigem ei pooldaks seda. Avalik sektor peaks ise vaatama kui on (venekeelsete kodanike seas – toim.) huvilisi, siis nendega arvestama.

-Teie hinnangul on siis riigiametisse jõudmine sõltuv vaid inimesest endast ning minigsugust „klaaslage“ venekeelsete noorte teel ees ei ole?

Ei saa öelda, et kuskil oleks mingi sein ees ja edasi ei saa. Kui tahtmist ja motivatsiooni on, siis ei ole probleeme.

-Kui rääkida integratsioonist üldiselt, siis kui suur on sealjuures haridussüsteemi roll? Kas venekeelsed koolid peaksid pikemas perspektiivis alles jääma?

Emakeelne haridus ei tee midagi halba. Me püüame korralikult õpetada eesti keelt ning mõningaid aineid eesti keeles. Lapsed on teadlikud, et pärast gümnaasiumi peavad nad siin riigis haridustee jätkamiseks olema võimelised õppima eesti keeles.

-Palju on Teie kooli lõpetanutest lähevad edasi õppima välismaale?

Kui igal aastal on keskmiselt 50 lõpetajat, siis neist umbes 10 lähevad välismaale.

-Kuhu minnakse?

Euroopasse. Saksamaale ja Inglismaale näiteks. Üksikud lähevad ka Venemaale, kuid neid jääb igal aastal üha vähemaks.

-Milline nende välismaale minejate meelsus on? Kas nad plaanivad tagasi tulla?

Osa neist näeb, et Eestis on tal rohkem võimalusi kui näiteks Saksamaal, kuid ta tahab saada seal rahvusvahelist head haridust ja siis tulla tagasi. Samas on ka neid, kes lähevadki eesmärgiga sinna jääda.

Toimetaja: Erik Rand