Kes võiks olla 1000-kroonisel rahatähel?

Kunstiteadlane Jüri Hain soovitab kasutusele võtta 1000-kroonise, millel oleks Eduard Wiiralti portree

Andrus Kuusmann, Eesti Panga infoosakonna juhataja

Praegusel hetkel ei ole 1000-kroonise rahatähe järele Eestis mitte mingit vajadust. Sest kui me analüüsime näiteks 500-krooniste praegust käibekasutust, siis ei ole poole suurema, 1000-kroonise rahatähe järele küll mingit vajadust. Aga kui Eestis puhtteoreetiliselt tuleks see 1000-kroonine siiski kasutusele, siis võiks minu hinnangul sellel olla küll Eduard Wiiralti portree.

Tiina Mõis, Hansapanga nõukogu liige, Tallinna linnavolikogu liige, Reformierakond

Ma ei propageeriks sularaha senisest rohkemat kasutuselevõttu, vaid näeksin, et rohkem hakataks tehingutes kasutama pangakaarte. Eriti just suuremate summade puhul. Seega ei ole ma uute sedelite trükkimisest vaimustatud. Aga kui siiski tuleks kedagi pakkuda, siis võiks see olla mõni sajandi suurkuju. Praegu 25-kroonisel olev Anton Hansen Tammsaare võiks 1000-kroonisel olla.

Jüri Engelbrecht, Teaduste Akadeemia president

Välja pakutud Eduard Wiiralt 1000-kroonisel rahatähel ei ole minu hinnangul sugugi halb idee. Samas on väga paljude riikide puhul märgata, et nende rahatähtedel on teadlased. Kuid Eestil on ainult 2-kroonisel teadlane, Karl Ernst von Baer nimelt. Kuid samas on meil näiteks maailmakuulus astronoom Ernst Öpik, miks mitte just tema ei võiks olla kunagi 1000-kroonisel rahatähel.

Arnold Green, Eesti Olümpia-komitee endine president

Raske küsimus, sest meil on palju inimesi, kelle nägu võiks ehtida 1000-kroonist. Kui vaadata sportlasi, siis Paul Keres juba on 5-kroonisel. Ülejäänutest võiks pakkuda Kristjan Palusalu või Georg Lurichit, aga kas nad nüüd 1000-kroonisel peaksid olema, on muidugi ise-küsimus. Kui vaadata laiemalt, siis võiks mingil rahatähel ja miks ka mitte 1000-kroonisel olla meie laulutaat Gustav Ernesaks.