Keskerakond IRLi 500 euro plaanist: jää hakkas liikuma ja IRL läheneb astmelisele tulumaksule!
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poolt ootamatult välja käidud tulumaksu vabastus alates 500-eurosest sissetulekust on tekitanud elavat arutelu nii poliitikute kui ka ettevõtjate ja majandusspetsialistide seas.
IRL-i äkiline meelemuutus astmelise tulumaksu rakendamise suhtes (mida see ettepanek ju sisuliselt on!), on kindlasti tervitatav.
Muidugi on selle taga lähenevad valimised ja sellega seotud populistlikud lubadused, kuid nagu öeldakse – jää hakkas liikuma. Tõsi, vaevalt et valija on unustanud „kodukulud alla“ kampaania ja selle läbikukkumise, aga erakondadele, kes juba ammu astmelise tulumaksu ainuvõimalikkusest räägivad, on veel ühe parlamendierakonnast liitlase lisandumine ainult tervitatav. Huvitaval kombel on muutuste vastu täna ainult reformi (ÕS järele: uuendus, uue, muudatus) nime kandev partei.
Kuidas siis katta laekumata jäävat tulumaksu
Samas tuleb maksusoodustuste andmisel alati rääkida ka katteallikatest. Ja siin tuleb tunnistada, et õigus on pigem reformierakondlasest rahandusministril, kes nimetas riigieelarve kuluks 250 miljonit. Maksuameti kodulehelt on kättesaadavad 2013. aasta tuludeklaratsioonide koondandmed, mille tuluvahemikest nähtub, et aastatulu kuni 6391 (kuus 532,58) eurot saavad 221 000 deklaranti, kellelt jääb maksutulu saamata ca 30 miljonit eurot. Tulu vahemikus 6391 kuni 12 782 (532-1065 kuus) saavad 174 000 deklaranti. Arvestades ka teisi tuluvahemikke, jääb selles vahemikus ilmselt enamus tulu saajaid väiksema sissetuleku poole ja seega on selles vahemikus laekumata tulu pigem ligi 200 miljonit eurot.
2013. aastal said 556 000 maksumaksjat tulu 6 miljardit eurot, kusjuures 74 000, kelle kuu tulu oli suurem kui 1600 eurot kuus, said kokku tulu pea 2,4 miljardit eurot. Ehk siis, kui 1600 eurot ületav kuutulu maksustada 13% kõrgemalt (mitte kogutulu, vaid see osa, mis ületab 1600 eurot), oleks võimalik katta 125 miljonit eurot saamata jäävat tulu. Ka käibemaksu laekub eelarvesse rohkem, sest just väiksemat tulu teenivad eestimaalased on need, kes enam kätte jäänud raha esmatarbe kaupadele kulutavad. Seega, teeniks riik saamata jäänud 230 miljonist tulumaksust käibemaksuna tagasi 46 miljonit. Jättes ära järgimiseks aastaks kavandatud tulumaksu protsendi langetamise 21-lt 20-le teeniks riik samuti 50 miljonit tulumaksu enam. See on kokku juba 221 miljonit katet. Arvestades, et järgmisel aastal on planeeritud 250 miljonit eurot tulumaksu laekumise suurenemist, on selle arvelt võimalik katta ka viimane puuduv 9 miljonit eurot saamata jäävast 230 miljonist eurost.
Mis võiks olla tulemus?
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson nentis IRLi plaani kommenteerides, et antud kujul on plaan sarnane nõukogudeaegse tulumaksuga ning märksa ebaõiglasem kui Keskerakonna välja pakutud lääneeuroopalik tulumaksusüsteem. Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et IRL on parlamendis opositsioonis olles hakanud mõistma, et madalapalgaliste maksukoormust on tõstetud üle jõu.
Kuna IRLi plaan on (justnimelt) sõnastatud loosungina, siis ei saa muidugi eeldada, et see tingimata sellisel kujul ka parlamendi ette jõuab. Kuigi IRLi poliitikud püüavad igal juhul vältida kasutamast sõnapaari „astmeline tulumaks“, siis paratamatult on tegemist astmega tulumaksusüsteemis. Tahavad nad seda või mitte
Siinkohal käin välja mõtte moodustada kolme parlamendierakonna – Keskerakonna, IRLi ja SDE – esindajatest koosnev töörühm Eesti maksusüsteemi reformimiseks. Need kolm poliitilist jõudu on andnud rahvale sõnumi, et meie riigi maksusüsteem vajab muutmist. Eestile tuleks kahtlemata kasuks kui kehva majandusväljavaate olukorras suudaks 2/3 parlamendist jõud ühendada. Häälte arv lubab need muutused ellu viia ja algust peaks tegema juba õige pea alustaval sügisesel istungjärgul.
