Veidi üllatav on kuulda kriitikat majanduspoliitika kohta erakonnalt, millelt pole majanduspoliitika edendamiseks ideid kuulnud. Tõrvikuvalgus ega DNA-testid meid tõenäoliselt rikkamaks rahvaks ei tee, kuid arutelu majanduse käekäigu kohta on muidugi tervitatav.

Jaak Madisoni loogika, et ettevõtja on oluline, sest toob raha riigikassasse ja sealt edasi jõuab see lasteaedadele ja mujale, on iseenesest õige, kuid sellest kumab läbi lüpsilehmalik suhtumine. Ka loo ülejäänud tekst on suhteliselt segane, täis loosunglikkust, tühja trummi põrinat ning seinast seina põrkumist.

Keeruline on analüüsida sisu seal, kus seda napib, seetõttu lükkaksin ümber mõningad valeväited ning tooksin välja faktid, mis on Keskerakonna hinnangul aitamas Eesti majandust.

Jaak Madison väitis näiteks jaanuarikuu Sakalas ja mujalgi, et valitsus röövib keskklassi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega 500 euroni kuus. See muudatus toob järgmisest aastast igal kuul neile, kelle palk on alla 1200 euro kuus, lisaraha kuni 64 eurot praegusest enam. Neil, kelle sissetulek on üle 1776 euro kuus, tuleb maksta riigikassasse rohkem 1-36 eurot.

Ometi leiab Madison, et punased võtavad just keskklassilt raha taskust. Eesti keskmine palk oli 2016. aasta neljandas kvartalis 1182 eurot. Inimestele, kellele jääb aastas ligi 768 eurot kätte, on see oluliseks abiks. See on raha, mis hoogustab kahtlemata ka sisetarbimist. Seega on tegemist mitte ainult sotsiaalselt, vaid ka majanduslikult olulise meetmega.

Aktiivne opositsionäär pole tõenäoliselt hoidnud end kursis ka valitsuse 100 päeva kokkuvõttega, kus on kirjas, mida ettevõtjate ja ettevõtluse heaks tehakse ja on juba tehtud selle lühikese aja jooksul.

Madison rõhutab ise, et sotsiaalmaksu langetamine 0,5% ei oleks ettevõtjatele mingit kasu toonud, kuid ometi oli selle tühistamine tema arvates vale otsus. Ta unustab aga, et need mitukümmend miljonit, mis sotsiaalmaksu langetamise korral jäänuks riigikassase tulemata, oleksid nii haigekassale kui ka kogu meie sotsiaalsüsteemile olnud muidugi negatiivse mõjuga.

Sotsiaalmaksu 0,5-protsendilise langetamise asemel tehakse otsuseid, mis tõepoolest ka meie majandust aitavad. Näiteks unustas Madison, et valitsus otsustas ära jätta Reformierakonna juhitud eelmise valitsuse idee tõsta majutusasutuste käibemaksu ning säilitas selle 9% peal, mille eest on ettevõtjad tõepoolest tänulikud. Samuti jäeti ära planeeritud diislikütuse aktsiisi tõus, mis oleks mõjutanud meid kõiki nii otseselt autot tankides kui ka kaudsemalt poest kaupa ostes.

Olulisi majandusotsuseid on tehtud veelgi, näiteks põllumajanduses, kus parandamaks Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet otsustas valitsus suurendada põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses. Kokku makstakse 2017. aastal üleminekutoetusteks 19,9 miljonit eurot, millest viie loomakasvatuse üleminekutoetuste eelarve on kokku 13,9 miljonit eurot. Samuti suurendati kriisiabiks mõeldud raha 16,2 miljoni euroni. Seegi on oluline toetus põllumajandussektorile, et töökohad ja tootmine riigis ei kaoks.

Väikeettevõtjate, keda Madison mainib, toetuseks on valitsusel kavas konkreetse meetmena ettevõtlustkonto loomine, mis lihtsustab väikeettevõtluse maksustamise ja aruandluse reegleid. Ettevõtluskontot saab füüsiline isik kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ning kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas.

Majandust elavdavad kindlasti ka plaanitavad investeerimisprojektid. Näiteks Tallinna linnahalli renoveerimine nüüdisaegseks messi- ja näitusekeskuseks ei ole mitte ainult selle jaoks, et Tallinna linnapilt muutuks kaunimaks ning korda saaks ajalooline hoone. Modernse konverentsikeskuse rajamine võib potentsiaalselt tuua meile aastas 18 000 välisturisti, kes toovad siia umbes 13,6 miljonit eurot. Samuti tähendab see enam kui tuhande töökoha loomist.

Neid mõtteid, eesmärke ja reaalseid tegusid on veel ja veel ning nende kohta on võimalik kõigil ka lugeda. Seisak, nagu minu ametivend rõhutab, on tõepoolest murtud. Need sammud ei tekita mitte õudu, vaid lootust. Ka see on kindel, et mitte ühtegi sammu ei tee me majanduslikus heaolus tagasi.