Keskkonna-hoiust riigihangetel
Riigihangete üldpõhimõtete kohaselt tuleb aga rahalisi vahendeid kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning võimalusel peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Ka 2009. aasta riigikontrolli aruanne näitab, et kui riigihangetega soetatakse miljardite kroonide eest hooneid, autosid ja kontoritehnikat, siis parimate pakkumuste väljaselgitamisel jäetakse energiasääst, seega ka keskkonna- ja raha kokkuhoid, tagaplaanile.
Miks see nii on? Üks põhjuseid on hankespetsialistide vähene teadlikkus. Vaid 7% 2009. aastal läbiviidud hangete puhul on märgitud, et rakendatud on keskkonna-säästlikke nõudeid. Kui hange on keskkonnahoidlikuks ka märgitud, siis tihti on seda tehtud ekslikult.
Kokkuhoid on võimalik
Suurimat kokkuhoidu on võimalik saavutada ehitushangete puhul, nõudes näiteks energiasäästu saavutamist. Tavahoonete puhul moodustavad kasutamisfaasis tehtud kulutused kuni 85% kogu kuludest (nii investeeringud kui ka hilisemad jooksvad kulud kokku), millest omakorda lõviosa moodustavad kulud energiale. Hoonete energia-tõhusus tõstab küll algset investeeringut, kuid edaspidised jooksvad kulud on oluliselt madalamad. Sama kehtib ka muude kaupade ja teenuste puhul, mille kasutamine vajab energiat.
Siiski ei ole võimalik kokkuhoid vaid energiasäästuga seotud. Näiteks Tallinna kesk-konnaameti lilletaimede ostu hanke puhul anti pakkujatele võimalus tarnida lilletaimed kahel viisil: kas tavapärastes ühekordselt kasutatavates lillepottides või taaskasutatavates, mille pakkuja saab hankelepingu lõppedes tagasi. Kolmest pakkujast kaks leidsid, et odavam on tarnida taaskasutatavates pottides. Kuna need pakkumused olid odavamad kui ühekordsete lillepottidega pakkumus, siis on plaanis Tallinna linna jaoks lilletaimi analoogsel viisil osta ka järgnevatel aastatel.
