Keskkonnapoliitika: palju ilusaid mõtteid

 (5)

Keskkonnapoliitika: palju ilusaid mõtteid
----

Üheks võtmeks puhtama keskkonna juurde peavad kõik erakonnad muutusi energeetikas, kuid nägemused nii taastuvenergeetikast kui tuumajaamast on erinevad.

Rahvaliit: me pole mürkrohelised

•• Peeter Ernits, mis on Rahvaliidule keskkonnapoliitikas tähtis?

Eestlasel peab oma kodumaa igas nurgas olema hea elada ja toimetada. Ja seda mõistlikus tasakaalus loodusega. Euronormid nõuavad teatud hulka alasid kaitse alla ja suhteliselt karmi režiimi. Aga selle täideviimine piirab sageli kohalike inimeste toimetulekut. Haanja looduspargis toimuv on ilmekas näide selle kohta. Rahvaliidu seisukohalt ei saa neid asju võtta liiga põhimõttekindlalt ja mürkroheliselt. Metsis on küll väärikas lind, aga tema jaoks on kaitse alla võetud üle 120 000 hektari. Metsamajandust on seal võimalik arendada väga suurte piirangutega. Kas seda on tõesti nii palju vaja? Kaitsealasid on kohati liiga palju.

•• Taastuvenergiatasudele läheb küllaltki suur hulk eelarverahast, üha suurem summa kulub neile. Kas see on positiivne või negatiivne?

Kõiki asju peab vaatama kompleksis. Majanduse ja energeetika suhted on mitmeplaanilised. Peaks kuidagi hakkama konkretiseerima.

•• Ma siis küsingi konkreetselt: kas see, et hulk inimesi teenib sellega silmapaistvat kasumit, on see, mida me tahame?

Loomulikult mitte. Eesmärk peaks olema, et meie energeetika oleks mitmekesine, et munad poleks ühes korvis. Teine asi: millised on need tasud? Praegu tõesti on veidi nagu vint üle keeratud.

•• Soovite teha ökoloogilist maksureformi. Mida rohkem maksustaksite?

Tegemist on tervikliku süsteemiga. Kui kusagil mingisugust maksu suurendada, siis see lööb süsteemi segamini, tuleb kusagilt järele anda.

•• Mida siis järele anda? 

Siin ei saa vinti üle keerata, et energia muutuks liiga kalliks. Ei ole võimalik saastetasusid liiga kõrgeks tõsta, sel juhul kaob inimestel ostujõud.

•• Räägime kliimaagentuurist. Selles on nähtud roheliste era-projekti, mille eest nad saavad oma abikaasasid palgal hoida. Kas sellist asja on üldse vaja?

Eks ta sedamoodi kukkus välja jah. Eriti kui me mõtleme, kuidas see agentuur tekkis. Lollus oleks küll hakata olemasolevat lammutama. Energeetika on niivõrd tähtis asi ja kliimaga tuleb nii või teisiti tegeleda.

•• Kunagi tegeles Rahvaliit sellise teemaga nagu õlifond, mille abil loodaks reostustõrjevõimet merel. Kas seda oleks vaja?

Muidugi. Oleks tark tegu see praegugi käima panna. Tankeriõnnetuse puhul, kui see pauk on käes, siis alles joonistub välja meie tegelik võime reostust tõrjuda.

•• Milline see võime teie arvates praegu on?

Ma loodan, et ta on piisav, sest sellest on nii palju räägitud. Aga ma hoian hinge kinni, et ei peaks seda praktikas nägema. See võime võiks olla diplomaatiliselt öeldes palju suurem, sest arvestades liiklust on risk väga suur.

•• On teil konkreetsemaid ettepanekuid tõrjevõime kasvatamiseks peale hinge kinni hoidmise?

Meist sõltub väga vähe – pean silmas neid tankereid, mis meie rannikul liiguvad. Kas me suudame kiiresti lokaliseerida? Ma arvan, et see võime pole nii suur, kui me arvame. Siin on kaks asja: kas meil on need vahendid ja ametkondade vaheline koordinatsioon.

Rohelised: metsad tuleb päästa üleraiest

•• Valdur Lahtvee, teie kodulehel on mõned kandidaadid märgistatud kui vabad kandidaadid, kuigi nad on roheliste nimekirjas. Kas nn vabade kandidaatide jaoks on teie erakonna keskkonnapoliitika siduv või mitte?

Erakonna programm ei ole vabadele kandidaatidele siduv, aga nii programm kui ka sealhulgas keskkonnapoliitika osa on olnud neile vabadele kandidaatidele teada. Ja sellest hoolimata või just selle pärast, et meil selline programm on, nad ühinesidki meie nimekirjaga. Küll on vabamehed ja -naised allkirjastanud elurikkuse manifesti, mis on aluseks ühisele tegutsemisele uues riigikogu koosseisus. 

•• Hiljaaegu võeti vastu metsanduse arengukava. Mis teie arvates peaks metsanduses tegema?

Metsanduse arengukavale me heidamegi ette, et see on liiga metsatöösturite poole kaldu. Ka riigikontroll on osutanud, et hinnangud meie metsade puidu juurdekasvule ei ole pädevad, ja statistika on selgelt näidanud, et on üleraie vanades okaspuumetsades, mis on paremini raieks kättesaadavad. Uus arengukava süvendab seda negatiivset trendi. Raiet tuleks raiereeglitega suurema ühtluse poole suunata. Üleraie vastu aitaks ka suhete parandamine Venemaaga ja selle riigi maailma kaubandusorganisatsiooniga liitumine, sest siis kaoksid poolpoliitiliselt määratud tollid Vene metsamaterjali väljaveole. See aitaks meie natuke üleforsseeritud saetööstuste palgipõuda vähendada ja võtaks ära surve raiuda Eesti metsi.

•• Eestis on päris palju liigtoitelisi ja kinni kasvavaid järvi. Mida nendega teha?

Veekogude seisundit seiratakse meil Euroopa Liidu vee raampoliitika kohustuste täitmiseks. Väga selgelt on need seireandmed näidanud, et jah, me oleme küll heitveepuhastusse investeerinud, aga veekogude seisund ei ole paranenud, vaid kohati isegi halvenenud. See on otseselt Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kasutamise tagajärg. Põllumeestel on rohkem raha väetisi osta ja põllule kanda ning need väetised kaduvad vihmaveega meie jõgedesse ja järvedesse. Meil on vaja oma põllumajandus üle vaadata ja teha see rohkem keskkonna- ja mahepõllupidamise reegleid järgivaks. On vaja ka mõjutada Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat, et ei antaks põllumeestele otsetoetusi, vaid toetusi, mis on väga otseselt seotud keskkonnaeesmärkidega.

•• Mida teha Eesti veekogude kalarikkuse heaks?

Ülepüük on kindlasti probleem. Meil on võrgukalapüügi õigusi liiga lahedalt jagatud. Praegune keskkonnaminister justkui arvab, et võrk võiks olla harrastuspüügi vahend. Meie leiame, et ei, nakkevõrk ei ole harrastuspüügi vahend. Häda on ka selles, et ega kalurid ei anna püügikogustest tarviliku aususega teada. Keskkonnainspektsiooni poolt tehtud analüüsi ja kalapüügireeglite rikkumiste info järgi umbes ühest kolmandikust väljapüügist ei teatata. Kui me räägime toitainetest ja talvisest ummuksisse jäämisest, siis hapnikupuudus kalu tapabki. Tarvis on loodusele appi tulla, veekogusid vajaduse korral puhastada või saneerida ning talviseid ummuksisse jäämisi vältida. 

•• Kliima- ja energiaagentuur on saanud ka kriitilist tagasidet, et 27 000 krooni eest tegi seal üks nõunik 42 tundi tööd. Kas selle agentuuri tööd tuleks muuta?

Agentuuri roll on asutamisdokumentides väga selgelt sõnastatud, aga paraku käivitamine moel, et ta asutati Kredexi osakonnana, oli vildak. Kredexi allüksusena polnud võimalik püstitatud eesmärke täita. Kliima- ja energiaagentuur on vaja, nii nagu ka riigikontroll osutas, iseseisvana tööle panna, talle tegutsemiseks aega ja vabadust anda ning vajalik ekspertiis ja kogemus kasvatada. Jutud, nagu oleks agentuuri juhtimine olnud ülepolitiseeritud ja vaid roheliste kontrollitav, oli rumal jutt, sest agentuuri nõukojas on esindatud eri erakonnad samamoodi kui mitmed ministeeriumid ja ettevõtjad. 1 Priit Simson

Reform: vaid kasumlik ettevõte suudab keskkonda hoida

•• Jaanus Tamkivi, Reformierakonna ideoloogia ettevõtete sotsiaalse vastutuse küsimustes kaldub pigem sellesse leeri, kus arvatakse, et ettevõtte sotsiaalne vastutus on teenida kasumit. Miks peaks keskkonda tähtsustav valija uskuma, et te lühemaajaliste ärihuvide kõrval arvestate alati piisavalt ka keskkonnaküsimusi?

Reformierakonna eesmärk on tagada kõrge elukvaliteet, see tähendab nii puhast ja looduslikult mitmekesist elukeskkonda kui ka stabiilset ja konkurentsivõimelist majandust. Vaid kasumlikult tegutsev ettevõte saab reaalselt panustada sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste edukasse lahendamisse. Ettevõtte sotsiaalne vastutus ei toimi vägisi, selle tekkimist peab riigi majanduspoliitika toetama. RE keskkonnapoliitika üks eesmärk on ka loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamine.

Keskkonnaküsimustes turumehhanism hästi ei toimi ja palju sõltub kõikvõimalikust riiklikust reguleerimisest. On teil visioon, mida saaks ära teha, et see valdkond muutuks läbipaistvamaks ja vähem oleks võimalusi sogases vees kala püüda?

Keskkonna kaitseks on loodud väga palju regulatsioone ja kõrvaltvaataja pilgule võib see keerukas ja mahukas valdkond ehk tõepoolest arusaamatuna näida.

Ministeeriumi seadusloomega tuleb tagada, et ei tekiks sogase vee efekti. Mis seejuures kaasa aitab? Kaasamine, huvigruppide seisukohtadega tutvumine, riskikaasuste ennetamine.

•• Millega EL-i tasandil võetud keskkonnapoliitika suundadest olete te nõus? Mis vajaks kohendamist, mida peate päris valeks?

Eesti on Euroopa Liidu liige ja meie järgime EL-i keskkonnapoliitika põhimõtteid. Viimastel aastatel on EL-i keskkonnapoliitika kujundamises mõistagi põhirõhk kliimaküsimustel. Hoolimata kõikide EL-i riikide ühisest panusest ei ole endiselt jõutud rahvusvahelise siduva kokkuleppeni. Ka siin on EL lähtunud aktsepteeritavast põhi-mõttest, et EL ei saa ennast siduda ambitsioonikamate eesmärkidega, kui seda teevad teised suurriigid. Olulist tähelepanu on hakatud pöörama ka ressursikasutuse efektiivsusele, mis Eestile kui väikeriigile on kahtlemata väga oluline.

Keskkonnapoliitika on väga mitmetahuline – liigikaitsest elektroonikajäätmeteni –, enamasti sõltub reaalne tulemus detailidest ja oskusest neid rakendada. Peale detailitäpsete normatiivide väljatöötamise tuleks ka EL-is rohkem tähelepanu pöörata majandusmehhanismi tõhusamale rakendamisele.

•• Teie erakonna programmist leiab mõtte, et energeetika on üks võtmevaldkondi ka Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt. Kuivõrd saab energeetika eelisarendamist – soodsa hinnaga elektrienergia, tuumajaam jms – ühitada loosungiga „ilus ja puhas põhjamaa”?

Puhas keskkond on elukvaliteedi näitaja. Nagu ka kaasaegne energiakasutamine. Üks olulisemaid punkte meie programmis on kodumaiste väiksema keskkonnamõjuga energiaallikate eelistamine majanduse konkurentsivõimet kahjustamata. Samuti väärtustame intelligentsete elektrisüsteemide arendamist, mille tulemusel suureneb elektrienergia varustuskindlus ja elektrienergia kasutuse efektiivsus ning väheneb keskkonna saastamine. Need on olulised sammud, et saavutada ilus ja puhas põhjamaa.

Keskerakond: tõstame haldussuutlikkust looduskaitses

•• Rein Ratas, oletame, et Keskerakond oleks viimased neli aastat võimul olnud. Mida oleksite keskkonnaküsimustes praegusest valitsuskoalitsioonist teistmoodi teinud?

Üks valitsuse viga oli Eesti looduskaitsealade ja rahvusparkide haldusaparaadi kaotamine 2006. aastast. Nende juhtimine viidi kohtadelt ära vastloodud riiklikku looduskaitsekeskusse, mis tähendas suurt karuteenet looduskaitsesuutlikkusele. Keskkonnaamet, mis 2009. aastal looduskaitsekeskuse funktsioonid üle võttis, on viimasel ajal siiski püüdnud astuda samme, et vähemalt rahvuspargid saaksid taasmehitatud. Arvan, et meie oleksime looduskaitse haldussuutlikkust osanud paremini hoida.

Veel arvan, et näiteks pikki vaidlusi tekitanud Nabala lubjakivimaardla puhul oleksime me riigi rahastamisel läbi viinud väga põhjaliku keskkonnamõju hindamise. Oleksime kehtestanud – kas või katseliselt – toormekasutuse ühikumäära, mis ütleb, kui palju tooret võib mingi toote valmistamiseks kasutada; sellise võimaluse annab säästva arengu seadus, kuid seda võimalust pole seaduse vastuvõtmisest möödunud 16 aasta jooksul kordagi kasutatud. Oleksime kehtestanud mullakaitseseaduse või täiendanud mullakaitse osaga looduskaitseseadust.

•• Keskkonnaküsimustes sõltub palju kõikvõimalikust riiklikust regulatsioonist. On teil ideid, mida saaks ära teha, et see valdkond muutuks läbipaistvamaks ja vähem esineks võimalusi sogases vees kala püüda?

Hinnata, kui palju sogases vees kala on püütud, on riigikontrolli ja kui vaja, siis ka kapo ja prokuratuuri ülesanne. Omalt poolt saan öelda, et kindlasti tahame me, et keskkonnakaitseks mõeldud raha kasutamine oleks võimalikult avalikustatud ja läbipaistev.

•• Keskkonnapoliitika määravad paljuski EL-i tasandil võetavad suunad. Kuidas te nende suundadega ja nende rakendamisega Eestis rahul olete? Mida muuta tahaksite?

Küllaltki õigustatult on Euroopa Liidu pärisosaks jäänud kalanduspoliitika, sest meres ujuv kala on nagu peremeheta vara. Põhjendatud oleks ka nii mõnegi muu keskkonnaregulatsiooni muutmine soovituslikust obligatoorseks, sest suhtumine keskkonnakaitsesse jätab mitmel pool soovida, ei ole kõikjal nii heal tasemel kui Rootsis ja Soomes. Samas tahaksin lisada, et Euroopa Liidu direktiividest ei peaks me lähtuma pimesi, sest EL-i keskkonnaõigus jätab küllaltki palju ruumi ka kohaliku eripära arvestamiseks, meil tuleks seda EL-i õiguse rakendamisel rohkem ära kasutada.

•• Sarnaselt mitme teise erakonnaga pooldab Keskerakond Eestisse tuumajaama ehitamist, lubate vähendada kodutarbija elektri hinda ja tagada ettevõtjatele konkurentsivõimelise elektri hinna. Kuidas on neid eesmärke võimalik kokku sobitada lubadusega „meie koduks olgu puhas keskkond”?

Tuumajaam ongi tagatiseks, et meie koduks saab puhas keskkond. Ega bioenergeetika – olgu tegu hakkpuidu või muuga – pole füüsikalis-keemilistest näitajatest rääkides keskkonnahoidlikum kui tuumaenergia. Näiteks kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki polegi minu arvates võimalik tuumaenergeetikale üle minemata saavutada. Mis puutub ohutusse, siis pärast Tšernobõli juhtumit on ka tuumaenergeetika arenenud.

IRL: muret teeb inimeste suhtumine keskkonda

•• Helir-Valdor Seeder, IRL-i valimisprogramm lubab täies mahus neljarajaliseks ehitada Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maantee. Mis ajaks te selle kõik valmis saate?

Teeme seda jupikaupa. Kindlasti tuleb neljarajaline tee valmis ehitada Koseni. Aga aastaarvu, mis ajaks kõik valmis on, te minu käest ei saa. Öelda, et kõik need teed peavad neljarajalised olema teatud ajaks, näiteks aastaks 2040, ei ole tõsiselt võetav. Mõistlik on arendada neid lõikude kaupa, arvestades liiklustihedust.

•• Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem?

Pole ühte suurt kindlat probleemi, mis oleks kõigi hädade alus. Enim muret teeb inimeste suhtumine. Me ei hinda puhast keskkonda piisavalt – see seisneb nii hoolimatus suhtumises jäätmete sorteerimisse kui ka selles, et lõputult palju sõidetakse mõttetuid sõite individuaal-autodega.

•• Kritiseerite mõttetuid auto-sõite, aga tahate ometi investeerida üüratult raha maanteedesse?

Mitte ainult. Peame oluliseks ka raudteeliikluse arendamist. Ka Rail Baltica projekti.

•• Kas Rail Baltica võiks kulgeda läbi Tartu või Pärnu?

Reaalseks peame Tartut, aga otsus tuleb langetada koostöös lõunanaabriga.

Postimees kirjutas äsja ideest taastada Haapsalu raudtee. Kas see ei ole kilplaslik: mõne aasta eest lasti raudtee üles võtta ja vanarauaks müüa, nüüd räägitakse taastamisest?

Selle kohta peaks küsima Reformierakonnalt. IRL ei ole otsustanud raudteed erastada ja seejärel tagasi osta. Aga jah, infrastruktuuripoliitika peab olema järjepidev. Vastandlikud otsused ei ole eriti kasulikud.

•• Kas Haapsalu raudtee oleks mõttekas taastada? Teie erakonnakaaslane Tõnis Palts räägib sellest.

Paljud inimesed erakonnas mõtlevad iseseisvalt. Aga otsus peab tuginema põhjalikul ana-lüüsil ja olema kooskõlas rahaliste võimalustega.

•• Kas raudtee ülesvõtmiseks võimaluse loomine tugines põhjalikule analüüsile?

Miks te seda minult küsite? Ju tol ajal ei olnud raudtee haldamine ja hooldamine omanikule jõukohane. Selliseid lõike on veel, Pärnu-Mõisaküla on ju samamoodi üles võetud.

•• Sotsid tahaksid minna täielikult üle taastuvenergiale. Mida teie sellest arvate?

Meie nii resoluutsed ei ole. Peame edasi arendama põlevkivi-energeetikat. Ma ei usu, et taastuvenergiaga on mõistlik tagada sada protsenti vajadusest.

•• Lääne-Euroopas pannakse seisma uute kivisöejaamade ehitusi. Kas 2050. aastal tehakse Eestis veel elektrit põlevkivist?

Ma ei arva, et nii suures mahus. Aga lähikümnenditel on põlevkivielekter siiski konkurentsi- ja eluvõimeline.

•• Kas teie usute inimese põhjustatud kliimasoojenemisse?

(Naerab.) Minus valitseb selles küsimuses meeltesegadus. Olen lugenud eri ekspertide, teadlaste arvamusi ja polegi aru saanud, kas kliima soojeneb, jaheneb või toimub tsükliline areng.

•• Valijakompassis ütleb IRL, et toetab Eesti tuumajaama. Miks?

Nii see päris ei ole. Selle teemaga peaks tegelema, uurima võimalusi rahvusvahelises koostöös.

•• Kas teid põllumajandusministrina rõõmustab toidukaupade hinna tõus?

Ei. Viimastel aastatel on toidu hinnad tugevalt kõikunud. Aastal 2007 tõusid, 2008 ja 2009 langesid, nüüd on taas tõusnud. Põllumees selle üle ei rõõmusta, sest ta teab, et järsule tõusule järgneb järsk langus. Põllumees vajab stabiilsust ja pikaajalisi lepinguid. Kui teravilja hinnad on laes, on raskes seisus sea- ja linnuliha tootjad. Hetkeline hinnatõus põllumeest rõõmsaks ei tee.

•• Kaua see hinnatõus veel jätkub?

Eelmine põllumajandusaasta oli halb. Kui nüüd tuleb soodne aasta, siis langevad teravilja ja seeläbi ka teised toidu hinnad. Aga pikas perspektiivis hinnad tõusevad. Rahvaarv Maal kasvab. Aasias tõuseb elatustase – taimse toidu asemel süüakse rohkem piima, võid, liha, mune. Ka põllumajandustootmiseks sobiv maa väheneb maailmas kõrbestumise tagajärjel. Eestis on põllumajandusmaa kogus küll kasvanud. Aastal 2004 oli seda natuke üle 800 000 hektari, tänaseks juba 870 000 hektarit.

Sotsid: kogu energia olgu taastuv

•• Karel Rüütli, mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem?

Keskkonnavaldkonnas on Eesti juba palju ära teinud. Kuid energeetikas peame liikuma säästlikuma energiakasutuse poole. Et kodud oleksid energiasäästlikud ja soojad. Eestis on energiatarbimine hoonetes kaks korda suurem kui näiteks Soomes või Rootsis.

•• Ka Saksa liiduvalitsus soovib 2050. aastaks saavutada selle, et kõik hooned oleksid energiasäästlikud. Kuid kohalikud arhitektid kurdavad, et vanade hoonete puhul tähendab see nii suurt fassaadi- ja sissekäikude muutust, et nad muutuvad koledaks, kaotavad suure osa oma sarmist, karakterist…

On võimalik välja töötada meetmed, et hooned näeksid välja arhitektuuriliselt huvitavad ega rikuks keskkonda.

•• Sotside valimisprogrammis seisab, et Eesti peab tulevikus tuginema täielikult taastuvatele energiaallikatele. Kas tahate terve maa tuulikuid täis ehitada?

Peame võtma suuna, et tarbiksime võimalikult vähe fossiilseid kütuseid.

•• Tahate Narva jaamad kinni panna?

Praegusel hetkel kindlasti mitte. Vaja on pikaajalisi arengukavu ja uuringuid. See, et homsest need kinni paneme, ei ole võimalik. Ma arvan, et lähema 40 aasta jooksul jääb Narva elektrijaam alles.

•• Tahate rohkem tuulikuid, aga praegu on paljud inimesed uute tuuleparkide rajamise vastu.

Inimesed tuleks sellesse protsessi kaasata: et need, kelle kodu lähedale energiatuulikuid või uusi elektri- ja küttejaamu rajatakse, saaksid neis mingi osaluse või võimaluse soodsamalt elektri saada.

•• Lubate valmis ehitada neljarajalise Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee.

Jah, tegelikult siiski vaid Tallinnast Tartu linnani. Arvestades Eesti väiksust on meie jaoks prioriteet ühendada EL-i raha abil neljarajalise teega Lõuna- ja Põhja-Eesti.

•• Teie jaoks on siis autotransport tuleviku transport?

Näeme seda ühe võimalusena. Kindlasti soovime arendada ka teisi.

•• Kas teie sorteerite prügi?

Jah, osaliselt. Eraldan prügist paberi ja taara ning kui võimalik, siis ka need jäätmed, mis on võimalik komposteerida.

•• Ühissõidukeid kasutate?

Ee... on tulnud ette.

•• Millal viimati?

Täna (eile – toim) hommikul ma kasutasin elektrirongi, sõitsin Keilast Tallinna. Üldiselt oli väga puhas ja väga mugav.

•• Valijakompassist võib välja lugeda, et sotsid suhtuvad Eesti tuumajaama ehitamisse neutraalselt. Nii et teil on ükskõik?

Me ei vastusta tuumajaama arendamist, aga kõigepealt soovime näha uuringut, mis ütleks, et see on vajalik ja möödapääsmatu. Teiseks tahame teada, kuhu ladestada tuumajäätmeid, kui ohutu on tuumajaam ja millised on riskid.

•• Kas massloomapidamine on loomade julm kohtlemine?

Loomulikult saab loomadele teha mugavad tingimused. Aga põllumajandus on liikunud selles suunas, et tarbija tahab odavat toorainet. Ja on iga inimese enda valik, kas ta tarbib neid tooteid või mitte. 

•• Kas teie tarbite mahetoitu?

Kui võimalik, käin turul ja ostan toiduained turult.

•• Kuidas te sotside seas kohanenud olete?

Eks erakonnad on oma olemuselt kõik sarnased. Aga kindlasti on sotsiaaldemokraatide seas väga kõrgelt hinnatud demokraatlikud väärtused, kaasamine, üksteisega arvestamine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare