Kevaditi punetav nahk tahab kaitsekreemi

"Regulaarne naha eest hoolitsemine peaks kiirele elutempole vaatamata kujunema samasuguseks harjumuseks, nagu on hommikune ja õhtune hammaste pesemine," kinnitab esteetilise ja plastilise kirurgia keskuse nahaarst-kosmetoloog Oksana Puuste.

Tema sõnutsi saab enneaegset naha vananemist ja kortsude teket ära hoida järjepideva hoolitsusega, millega tuleks peale hakata juba varajases nooruses. Loomulikult tuleb hooldusvahendeid valida vastavalt eale. Noorele neiule, kellel ei ole näonahaga probleeme, piisab korralike puhastusvahendite ja silmaümbruste hoolduseks emulsiooni või geeli olemasolust. Kevadel ja ka suvel võib noortele soovitada meigi alla emulsioonitaolisi näokreeme.

Oksana Puuste hinnangul vajab aga näonahk peale 30. eluaastat hoopis erinevat hoolitsust. Naha vananemist tekitab naha pindmise kihi ehk epidermise õhenemine, mis tuleneb naha halvenevast niiskuse säilitamisvõimest.

Nahk koosneb kolmest kihist. Epidermise ülesandeks on kaitsta organismi kahjulike välismõjude, traumade, bakterite ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Naha niiskusesisalduse vähenedes tunneme ennekõike peale veega pesemist kuivust, protsessi süvenedes võib lisanduda ketendus, vahel koguni punetus ning kipitus.

Nahaarsti sõnutsi on meie kliimavööndi hädaks just see, et pika tuulise ja külma talve jooksul muutub kuiv näonahk veelgi kuivemaks, kui ei kasutata õigeid hooldusvahendeid. Ka rasvane näonahk võib olla pindmiselt ülekuivatatud-ketendav. Sellisel juhul tuleks vältida tihedat seebiga pesemist ja liiga kõrge alkoholi kontsentratsiooniga puahastusvahendite ja näovete kasutamist.

Tuleks hoiduda ka koorimisvahenditega liialdamisest. Vinntõve puhul soovitab Oksana Puuste abi saamiseks pöörduda nahaarsti poole, kes vajadusel määrab ravi.

Meik kaitseb päikese eest

Oksana Puuste leiab, et meik ei põhjusta naha enneaegset vananemist. "Meik kaitseb näonahka vihma, tuule, külma ja päikese eest samamoodi nagu riided keha," kinnitab ta. Meigi soovitab ta näole kanda peale hommikust näonaha ja kaela kreemitamist, umbes pool tundi enne väljaminekut. õhtuti tuleb meik korralike näonaha tüübile vastavate puhastusvahenditega eemaldada.

Tähelepanelik tuleks Oksana Puuste sõnutsi olla silmaümbruste suhtes. Silmameigi mahavõtmiseks ei soovita ta kasutada vett ja seepi isegi mitte neil noortel, kellel on rasvane näonahk. Silmavärvi eemaldamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid silmameigi eemaldajaid.

Silmaümbruseste hoolduses peaks erilist tähelepanu pöörama alalaugudele. Nahaarst ei soovita sellesse piirkonda ööseks asetada rasvaseid kreeme ja võideid. Kaasaegsed kreemid silmaümbruse hoolduseks on emulsioonitüüpi või geeljad. Neid asetatakse silma sisenurgast suunaga välisnurgani. Kvaliteeti näitab see, kui geelid ei tekita kuivus- ja kiskumistunnet ka suhteliselt kuiva naha puhul.

Rasvased ja vananenud tehnoloogia baasil valmistatud kreemid võivad tekitada hommikuks silma alla tursed. Päeva jooksul tursed alanevad, kuid hommikuks on jällegi tagasi. "Nii need silmaalused kotid ja kortsud süvenevadki," tõdeb Oksana Puuste.

Nahaarsti sõnutsi ei kao korts, mis on sügavam kui üks millimeeter, kreemide ja kosmeetikaaparaatide abil. Aitab ainult plastikakirurg.

Nahk vananeb niiskusekao arvelt

Et naha vananemine toimub naha niiskusesisalduse languse arvelt, siis sobivad Oksana Puuste sõnutsi naha hoolduseks kõige paremini niisutavad kreemid ja maskid. Tema sõnutsi on kaasaegsetes prantsuse kosmeetikasarjades niisutavaid kreeme, mis sobivad aastaringselt. "Need kreemid sisaldavad hüalüroonhapet, mukopolüsahhariide, kollageeni või ternespiima ning nende naha niiskustsisaldust tagavad omadused on teaduslikult põhjendatud," selgitab ta.

Kreemidest on eriti soositud nn 24 tunni kreemid, mis hoolitsevad naha eest ööpäev läbi. Hoolitsedes silmade ja näonaha eest ei tohiks unustada huuli. õhtuti tuleks neid kreemitada ja hommikuti kasutada huultele huulepulga alla silmaemulsiooni või geeli.

Nahaarsti sõnutsi tuleb Eestis meie kliima tõttu ette ka palju punetavaid ja kuperroosse nahaga inimesi. "Need inimesed peaksid kevadel ja suvel kindlasti kasutama päikesekaitsevahendeid," ütleb Oksana Puuste. Sama kehtib ka pigmendilaikudega inimeste kohta.

Päikest soovitab nahaarst kevadel ikkagi võtta, sest see mõjub hästi psüühikale. "Meie kliimavööndis on valgust ja päikest nii vähe, et inimesel võib kergesti tekkida stress ja depressioon. Seetõttu tuleks kevadel ja suvel võimalikult palju päikese käes liikuda," pakub ta.

Oksana Puuste sõnutsi ei anna välispidine nahahooldus soovitud efekti, kui inimesel on pidev depressioon ning toitumine ja elukombed ebatervislikud. Kevadel soovitab nahaarst süüa spetsiaalseid naha vananemisprotsessi pidurdava toimega Vivida vitamiine, mis tõstavad epidermise paksust ja suurendavad naha niiskusesisaldust. Seda kompleksi soovitab Oksana Puuste kasutada naistel peale 30. eluaastat ja neil, kellel on kuiv näonahk.

Nahaarsti sõnul on oluline juua vett. "Päevas tuleks juua 1-1,5 vett, soovitatavalt allikavett. Kellel on südame- või neeruhaigus, peaksid kindlasti enne konsulteerima arstiga," märgib ta, lisades, et väga palju ei maksaks juua õhtul peale kella kuute.

Nahaarst peab kosmeetiku juures käimist oluliseks, kuid leiab, et sellest ei ole midagi kasu, kui inimene ei hoolda nahka regulaarselt kodus.

Kosmeetikast soovitab Oksana Puuste kasutada prantsuse sarju, mis on enamasti müügil ainult kosmeetikasalongides. Soovitatav on kasutada taimsel baasil valmistatud tooteid. Toote kvaliteedi määrab enamasti hinnaklass.

MARIKA RAISKI