Kiiranalüüs: e-hääletamise ärajätmine aitaks Keskerakonda, nõrgestaks paremjõude

Värsked uudised ID-kaardi turvariskist seadsid küsimärgi alla selle, kas oktoobrikuistel KOV-valimistel ikka saab e-hääletada. Seega analüüsisime, millises suunas võiks e-hääletuse ärajätmine valimistulemust mõjutada.

Kui valimisõhtul valimisjaoskonnad sulguvad, algab häälte kokkulugemine. Esimesena avalikustatakse e-hääletuse tulemused ning sealt vastu vaatav pilt on tavaliselt üsna teistsugune kui see, mis tegelikult valimiste lõpptulemuseks jääb.

Põhjuseks on asjaolu, et e-hääletajate profiil erineb tüüpiliste valijate omast – nad on eelkõige nooremad ning tehnoloogiaga paremini sinapeal.

See tähendab ühtlasi seda, et tavaliselt on peamiselt eakamale valijale toetuv Keskerakond saanud e-valimistel oluliselt nõrgema tulemuse kui hiljem kogusummas.

Seega soosiks e-valimiste ärajätmine Keskerakonda, aga tõenäoliselt ka EKREt ning näiteks Tallinnas peamiselt senistele Keskerakonna häältele apelleerivat valimisliitu Savisaare Liit ja Tegus Tallinn.

Kuidas läks viimastel KOV volikogude valimistel?

Kuna kohalike omavalitsuse volikogude valimised on kord nelja aasta tagant, on viimane e-valimiste ja kõigi valimistel antud häälte võrdlusmoment 2013. aastast.

Toona sai üle Eesti enim e-hääli IRL, teiseks tuli Reformierakond ning kolmandaks sotsid. Hilisem valimiste võitja Keskerakond oli aga alles neljas ja EKRE viies. Väärib rõhutamist, et IRL sai kolm korda rohkem e-hääli kui Keskerakond: 34 743 (26%) vs 12 442 (9%).

Kui aga vaadata lõplikke valimistulemusi, siis tõuseb Keskerakond neljandalt kohalt esimeseks. Ülejäänud pingerida jääb samaks.

Keskerakond mitte ainult ei võida valimisi, vaid teeb seda mäekõrguselt: nad koguvad üksinda sama palju hääli kui teine ja kolmas koht kokku. Lõplik esikolmik on Keskerakond (31,9%, 199 876 häält), IRL (17,2%, 107 780 häält) ja Reformierakond (13,7%, 85 850). Neljandad on sotsid (12,5%, 78 493 häält) ning viiendad EKRE (1,3%, 8337 häält).

Kuidas läks riigikogu valimistel?

Tõsi, need valimised olid neli aastat tagasi. Vahepeal on Eesti elu veelgi enam internetti kolinud, seega võib eeldada, et seekordsetel KOV-valimistel oleks e-hääletajate arv oluliselt suurem. Seda kinnitavad ka 2015. aasta riigikogu valimised, kus anti juba pea kolmandik häältest e-kanaleid pidi (176 328 häält 577 910st).

Riigikogu valimistel „võitis“ e-hääletuse Reformierakond, kogudes 66 283 e-häält ehk 38% kõigist e-häältest. Teisel kohal oli IRL ja neile järgnesid sotsid. Keskerakond oli alles viies – 13 437 häält (8% e-häältest), jäädes alla Vabaerakonnale, aga edestades EKREt.

Tõsi, ka lõppkokkuvõttes võitis 2015. aasta riigikogu valimised Reformierakond (27,7%; 158971 häält). Küll aga tõusis Keskerakond lõpparvestuses viiendalt kohalt teiseks, kogudes 24,8% häältest (142 460 häält). Reformierakonna häältest tuli elektrooniliselt 42 protsenti, Keskerakonna puhul aga vaid 9 protsenti.

Mis võib olla 2017. aastal teisiti?

Kui 2015. aastal käis e-valimas oluliselt rohkem inimesi kui 2013. aastal (kasv üle 40 000 hääletaja õrra), siis võib eeldada, et ka tänavu oleks e-hääletajaid senisest enam. Seega mõjutavad probleemid ID-kaardiga potentsiaalselt senisest veelgi suuremat hulka valijaid. Osa neist jätaks hääletamata ning teine osa läheks „pabervalimistele“. Tõenäoliselt jätaksid sel juhul valimata pigem nooremad inimesed, kel näiteks puudubki paberhääletamise kogemus, ning valimiskastide juurde tuleks pigem need, kes on varemgi füüsiliselt hääletamas käinud. See tähendab siis pigem keskealisi ja eakamaid potentsiaalseid e-hääletajaid. (Seda, et ka vanemad põlvkonnad hakkavad e-valimisi omaks võtma, näitab asjaolu, et ka iga neljas nende antud hääl tuli virtuaalseid kanaleid pidi. 2013. aasta valimistel oli 55-aastaseid ja eakamaid hääletajaid 22% ning 2015. aastal juba 25%.)

Kokkuvõttes, e-valimiste ärajätmine soosiks pigem eakamatele ja arvutikaugematele valivaele apelleerivaid jõude nagu näiteks Keskerakond, valimisliit Savisaare Liit ja Tegus Tallinn ning ka EKRE.

Eeltoodud valimistulemuste puhul tuleb ka arvestada, et nad peegeldasid erakondade toetust vastavalt nelja ja kahe aasta eest. Näiteks IRLi toetus on praeguseks valimiskünnise piiril ning EKRE võistleb sotsidega kolmanda koha nimel. Riigikogu valimiste tulemuste puhul tuleb ka arvestada, et erinevalt kohalikest valimistest saavad seal osaleda ka mittekodanikud.

Tänavu saavad uuendusena valimistel osaleda ka 16-17-aastased valijad. Tõenäoliselt jääb nende valimisaktiivsus siiski väikesekes ehk nemad valimistulemusi palju ei mõjuta, kuigi tõenäoliselt eelistavad nemadki e-valimisi n-ö pabervalimistele.

E-hääletamine peaks algama täpselt kuu aja pärast ehk 5. oktoobril.

Artikkel uuendatud kell 16.57!