Kiirgusspetsialist: Vene metsapõleng kiirgusfooni ei tõsta
•• Venemaal Brjanskis põlevad metsad, mis omal ajal saastusid Tšernobõli tuumakatastroofi käigus. Tartu ülikooli füüsika instituudi erakorraline vanemteadur Enn Realo, millised võivad olla selle mõjud Eestile?
Mingit laiemat tervisekahjustust sellest inimestele küll ei ole oodata. See ei ole esimene kord, mil radioaktiivselt saastunud ala põleb. Põlenud on ka tunduvalt rohkem saastunud piirkonnad kui need Brjanski alad, millest räägitakse. Isegi suletud tsoonis Tšernobõli ümbruses on küllalt palju tulekahjusid olnud, teadlased on neid uurinud. Enam-vähem on kindlaks tehtud, mis levikut mõjutab. Suur kogus vabanevast ainest sadeneb reeglina sinna lähedale maha. Kaugemal on seda ainult väga tundlike seadmetega võimalik avastada. Katsetulekahjud, mis on korraldatud, näitavad, et ohtliku kontsentratsiooniga levi liiga kaugele ei ole. Kui näiteks esineb sademeid, siis pestakse see välja ja see sajab seal lähistel maha. See on väga efektiivne kõrvaldaja.
•• Vihm pidurdab levikut?
Jah, vihm võtab maha. Nagu see Tšernobõli saaste 1986. aastal tuli. Need kohad, kus sadu ei olnud, ei saanudki praktiliselt saastet. Ja toimub hajumine. Rääkimata sellest, et sadenenud materjal on seondunud mullaga, osalt on radioaktiivne materjal selles piirkonnas juba ära lagunenud. Peaaegu pool on ju läinud tseesium-137-st, mis on oluline radionukliid.
•• Mainisite katsetulekahjusid. Mis puhul neid tehakse?
Katsetulekahjusid tehakse saastunud aladel just selleks, et teada saada, kui ohtlikud tulekahjud on. Et olla kindlad, et hinnangud, mis tehakse, ikka töötavad ja kui suuri doose inimesed sealt saada võivad. Ja üldiselt näitavad need, et isegi väga saastunud alade põlengu korral ei ole arvestatavad tervisemõjusid, kui lähiümbrus kõrvale jätta.
•• Las Vegas on Nevada polügoonist sadakonna kilomeetri kaugusel ja ometi on seal atmosfääris katsetatud kümneid tuumapomme. Ja seal elatakse. Kuidas siis nii?
Kui ma ausalt ütlen, siis nende mõjudega on tugevalt üle dramatiseeritud väga paljudel juhtudel. Ka Tšernobõli puhul. Kiirgusohutust ei nimetata teaduseks, vaid transteaduseks. See tugineb teaduslikele meetoditele, kuid otsustused tehakse üle selle taseme. Tulevad mängu poliitilised, sotsiaalsed aspektid, on mõjutatud väga palju meediast. On ju huvigruppe, mis ütlevad, et igasugune ioniseeriv kiirgus on tingimata ohtlik. Kuigi me oleme kõik radioaktiivsed algusest peale. Isegi tavaline vihmasadu tekitab loodusliku radioaktiivsuse tõusu, seda suisa 20–30 protsendi jagu. Õhku difundeerub maapinnast radoon, seal see laguneb, moodustuvad radooni tütartuumad ja need kinnituvad aerosoolidele ning vihm või lumi peseb nad maapinnale, kus nad on ühes kohas koos.
•• Loodusliku radioaktiivsuse foon Iraanis on kuuldavasti tavapärasest märksa kõrgem.
Jah, Iraanis Ramsharis on radioaktiivsus looduslikult sada korda kõrgem kui maailmas keskmiselt. Aluspõhjakivimites sisaldub seal uraani. Ja kohalikud, kes seal elavad, ütlevad, et ainus häda, mis neil on, on kiirgusuurijad, kes seal käivad ja pidevalt tülitavad. Seal pole leitud ei kõrgemat vähi esinemissagedust, ei leukeemia sagenemist ega midagi muud, mida kiirgus võiks põhjustada. Isegi paremad näitajad on neil kui kontrollrühmadel. Kui nii võtta, siis Tšernobõli ala ei oleks pidanud üldse inimestest puhtaks tegema, sest nad olid oma doosi juba kätte saanud.
•• Hiljuti möödus 65 aastat Hiroshima ja Nagasaki pommitamistest. Nendes linnades elatakse, aga kas on teada mingeid olulisemaid tagajärgi nendele linnakeskkondadele?
Ei ole teada erilisi järelmõjusid. Tõsi, väga põhjalikult on pikaajalise uurimisprogrammiga uuritud neid inimesi, kes said kiiritada ja jäid ellu. Inimene on üsna vastupidav väikestele kiirgustele. Osa teadlasi ütleb, et väikeste kiirguste mõju on isegi positiivne.
•• Brjanski radioaktiivsete metsade põlengute suits peaks jõudma Eestisse laupäevaks. Mis te nädalavahetusel teha soovitaksite?
Võib-olla on see Eesti mõõteriistadega tabatav, võib-olla ka mitte. Hajumine on ju väga suur, tõenäoliselt tulevad vihmad ja see sajab enne alla. Ma ei arva, et keegi selle pärast peaks toas istuma.
