Kiirus sööb sõbrasuhteid
Ma helistan sulle homme, lubab tänaval juhuslikult sõbraga üle pika aja kokku põrganud kiirustaja. Lubadus haihtub aga järgmise päeva askeldustesse.
Kiire elu ja igapäevased pinged takistavad sõpradega ühenduse võtmist, veel rohkem uute suhete loomist - nii tunnevadki inimesed end üha enam üksikuna.
Irene Rausi kliiniku psühholoogi Sirje Elevandi sõnul tunnevad sõpradest puudust just linlased. "Mida väiksem on füüsiline ruum inimese ümber, seda vähem laseb ta endale teisi lähedale," selgitab ta. Sõpru ei ole sageli ka inimestel, kes on kohanemisvõimetud või emotsionaalselt tasakaalust väljas.
Püsivate sõprussuhete loomine on muutunud keerulisemaks ka seetõttu, et on suurenenud inimeste liikuvus - üha sagedamini vahetatakse elu- ja töökohti. Seetõttu ollakse suhtluspartnerite otsinguil valivamad.
Sageli sünnivad uued tutvused ärilistel või muidu praktilistel kaalutlustel - emotsionaalne lähedus ei ole oluline ega võimalikki. Uue tuttava lähemaks tundmaõppimiseks pole aega. Kahjuks ei anna teise inimese ärakasutamine meeldivat suhtlustasandit ning lõhub sidemed kiiresti.
Psühholoog Sirje Elevandi sõnul võib hingesugulaste ehk sõprade ringi koomale tõmbumine kasvatada üksindust, masendust ja pingeid. On ju sõbraga koos kergem paljudest probleemidest üle olla.
19. sajandil kehtis ühes Uus-Ginea hõimus nõue, et igal mehel pidi olema kolm sõpra. Meestevaheline sõprusside seisnes igakülgses vastastikuses toetamises. Sõbra palvel oli sedavõrd suur jõud, et kui ta midagi soovis, pidi teine vajadusel varastama isegi oma perekonna reliikvia. Indiaanlased (komantshid) pidasid sõpra lähedasemaks oma lihasest vennast. Abi saamiseks pöörduti enne sõbra, alles hiljem sugulaste poole. Abistamisest keeldumine tõi kaasa sõbra suguharu igavese põlguse.
Tänapäevalgi on pika, kestva sõpruse alusmüüriks kinnipidamine kirjutamata reeglitest. Enamasti seob sõbrustavaid inimesi nähtamatu side. Sageli on sõpradel sarnased vaated elule, ühised saladused. Ka võib sõprussuhetes peituda nii kirge kui armukadedust. Sirje Elevandi sõnul peab inimene usalduslikuks läbikäimiseks kaaslasega mõtlema nagu täiskasvanu, oskama end objektiivselt hinnata ja endast lugu pidada.
Väikeste laste sõprussuhted ei ole kuigi püsivad. Sirje Elevandi väitel valivad lapsed esialgu sõpru rohkem välise meeldivuse ajendil (sõber on see, kel on ilusad riided, juuksed või huvitavad lelud).
Vanemaid lapsi ja noori huvitab sõbra hingeline pool. Psühholoogi sõnul valivad mürsikud sõpru samasooliste hulgast. "Isegi kui on vastassugupoolega usalduslik suhe, üritatakse seda kiivalt varjata," tõdeb ta.
Murdeiga toob kaasa suhted vastassugupoolega - sõprusest võib alguse saada armumine. "Kui sõbrad märkavad, et koosolemise aeg lendab meeletu kiirusega, võib juba tegemist olla armumisega," tõdeb psühholoog.
Sirje Elevandi sõnul vahetavad noored inimesed sõpradega uudiseid ja emotsioone. "Sõbra arvamust tahetakse kuulda, sest soovitakse teada tema suhet asjasse," selgitab psühholoog. "See on tagasiside, hinnang usaldusväärselt allikalt, mis toetab isiksuse kujunemist.
Ent ka küpsemad inimesed tunnevad puudust kaaslase hingelistest omadustest, mida võhivõõralt ei saa paluda. Vaheldus ja valutu eemaldumine argiprobleemidest on võimalik vaid siira, ausa sõber toel.
Tõeline sõber peaks teist kaitsma teravate keelte eest, olles ise kannatlik ta ebameeldivate harjumuste, hobide suhtes. "Sõber ei hakka sõpra ümber kasvatama," leiab Sirje Elevant.
Psühholoogi sõnul lasub sõpradel kohustus maksta teineteisele oma võlad, mis võivad olla nii psüühilised kui rahalised. "Kui sõber osutab teene, on täiesti loomulik, et selle eest tänatakse ning ollakse valmis vastuteeneks."
Sõpruse aeg on rahulik ja pikk. Ent ka kõige intiimsema sõpruse puhul hoiavad kaks inimest teatud distantsi.
KRISTEL KIRSS
