Kindlusta looduskahju vastu

Kuigi Eesti ei kuulu regioonide nimistusse, kus loodusõnnetuste esinemistõenäosus on väga kõrge, on viimastel aastatel oluliselt sagenenud juhtumid, milles ilmastikutingimused on põhjustanud varalist kahju.

Kui vanasti oli külades kombeks ehitada perele, kelle eluase hävinenud või kannatada saanud kogukonna kaasabil uus maja või osutada abi parandustööde tegemisel, siis tänapäeval on see kindlustuse ülesanne.

Võimalust kindlustada vara ilmastikuriskide vastu pakub reeglina enamik kahjukindlustusseltse. Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatud varale tekkinud kahju, mille põhjustas torm või üleujutus. Kindlustusjuhtumiga on tegemist ka siis, kui kindlustusobjekt on saanud kannatada rahe tõttu. Lisaks kuuluvad hüvitamisele kahjud, mille on põhjustanud tormi tagajärjel kindlustusobjektile langenud puud, hooneosad, vesi vms. Üleujutusest tingitud kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustusobjekti kahjustumist põhja- või pinnavee, paisuvee, sademete, veekogude veetaseme tõusu ja maalihke tagajärjel.

Tormiks loevad erinevad kindlustusseltsid tuult, mis on tugevam kui 15 – 21 m/s lähima metereoloogiapunkti vaatlusandmetel. Mõningatel juhtudel peab kindlustusvõtja tõendama, et kahju juhtus tormi tagajärjel.

Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb lepingusse märkida riski suurendavad tegurid, näiteks hoonete läheduses kasvavad suured puud (hoonele peale langemise oht). Loomulikult peab kindlustamisel vältima alakindlustust.

VARA OMANIK OLGU HOOLAS. Nii nagu kindlustustegevuses tavaks, peab kindlustusvõtja ka pärast lepingu sõlmimist tundma huvi oma vara seisukorra vastu ja hoolitsema selle eest, et ohutusnõuded oleksid täidetud. Juhul, kui kindlustusobjektile tekkinud kahju põhjuseks on näiteks avatud või hooletult suletud akende või muude avade kaudu sisse tunginud sademed, siis seda olukorda kindlustusjuhtumiks ei loeta ja kahju hüvitamisele ei kuulu.

Kui lepingus ei ole fikseeritud teisiti, ei loeta reeglina kindlustatuks tormi või üleujutuse tagajärjel väljaspool hoonet paiknevale varale (nt sildid, antennid, välisvalgustid, aiad, basseinid, vms) tekkinud kahjud, samuti üleujutuste tõttu tekkinud kahjustusi liigmärjal alal, kus üleujutusi esineb tavapäraselt, (nt jõe vahetu lähedus). Ka ei ole tavakindlustusega kaetud ehitus- või remonditööde käigus või pooleliolevatele hoonetele ja neis asuvale varale loodusjõudude toimel tekkinud kahjud, mis eeldab erikokkulepet, kuna siin on risk märgatavalt kõrgem.

HOOLETU OMANIK HÜVITIST EI SAA. Kui looduskahju tekkimist ja suurust on mõjutanud hoone halb seisukord (kõdunemine, korrosioon, kahjurputukad), ebapiisav hooldus, konstruktsiooni- või ehitusvead, siis võib kindlustusselts hüvitisest keelduda. Muuhulgas tuleb jälgida katusekatte olukorda ja seda, et katuste ääred oleksid tugevasti kinnitatud. Kõigepealt saab tormis reeglina kahjustada just katus, sestap on ka kindlustusandja huvitatud, et võimalik kahju oleks minimaalne. Hoonete vihmavee äravoolusüsteeme tuleb hoida puhtana, katuseid, vihmaveetorustikke ja drenaaÏe korrapäraselt hooldada ning nad peavad vastama ehitusnormidele. Hoonetes hoitavaid veekahjustustele tundlikke kaupu ja esemeid peab säilitama vähemalt 12 sentimeetri kõrgusele põrandast. Eriti kehtib see nõue keldrikorrusel.

Eraldi tuleb peatuda äikesega lahutamatult seotud pikselöögist põhjustatud kahjudel. Kahjukindlustuse ajaloo vältel kuni tänaseni on seda riski liigitatud mitte loodusõnnetuse, vaid tuleriski alla.

Juhtub, et loodusõnnetuse tagajärjel saavad kahjustada sõidukid. Vabatahtliku sõidukikindlustuse tingimustes võib loodusõnnetus olla eraldi määratletud riskiks, kuid pole välistatud selle liigitamine õnnetusjuhtumi riski alla. Sõidukile tekkinud looduskahjude alla võib liigitada ka talvel majaräästast pudenevad purikad ja lume.

Arvestades asjaolu, et looduskahjude riskide kindlustamine on võrdlemisi odav, tasub vara kindlustamisele mõelda, selmet jääda lootma sugulaste või riigi toetusele. Oma vara kaitseks kindlustuslepingu sõlmimine on tõepoolest ennekõike nii üksikisiku kui ka ettevõtte enda võimuses.