Kirikuõpetaja ja koolipoiss said teenetemärgid
President Lennart Meri annab vabariigi aastapäeva puhul välja 190 teenetemärki, teiste seas Riigivapi II klassi teenetemärgi Põltsamaa kirikuõpetajale Herbert Kuurmele ning Punase Risti II klassi teenetemärgi Pala põhikooli õpilasele Jallo Freiethalile.
Jallo Freiethal (12) sai teenetemärgi mullu oktoobris traagilise bussiõnnetuse ajal üles näidatud mehisuse eest. Ta ühendas pärast kaheksa lapse elu nõudnud bussiõnnetust lahti bussi elektrijuhtmed ning vältis nõnda avariisse sattunud koolibussi plahvatuse.
Kiriku järjekestvuse hoidmise eest Eesti kõrgeima teenetemärgi saanud Herbert Kuurme (85) ütles, et kuulis uudist eile lõuna paiku raadiost. "Ma pole jõudnud selle üle veel korralikult mõelda, aga see oli mulle ääretu üllatus," tunnistas Kuurme.
Kuurme sõnul oli talle samasuguseks üllatuseks 1944. aastal saabunud kiri, milles teatati tema määramisest Põltsamaa gümnaasiumi direktori kohusetäitjaks. Pakutud kohta Kuurme okupeeritud Eestis vastu ei võtnud, presidendilt võtab ta teenetemärgi vastu hea meelega. "Aga kui inimene korralikult oma kohustusi täidab, ega selle eest veel nõnda kõrget autasu saama pea," leidis vanahärra.
Kuurme sõnul kasvatas ema teda põhimõtte järgi, et oma eluga kirjutab inimene oma eluromaani. "Sa ei saa midagi teha, mida keegi ei näe. Jumal näeb. Leian, et kui see on inimesele lapsepõlves sisse kasvanud, siis on tal kasvanud ka vastutustunne elu ees," lausus vanahärra.
Herbert Kuurme põhimõte on elada pigem optimisti õhulossides kui pessimisti vangikongides ja kuna ta on ise püüdnud kõiges head näha, on talle seda ka antud. "Mulle on antud tervis, mis on kõige alus, mul on kolm poega ja üks tütar, kellest mul on palju rõõmu olnud. Olen õnnelik inimene," kinnitas Kuurme.
Herbert ja Asta Kuurmel on kaheksa lapselast ja kaks lapselapselast. Abikaasaga on jagatud nii elu kui ka tööd. "Minu naine oli aastaid kooliõpetaja, aga ta vallandati, sest mina olin kirikuõpetaja. See oli talle suureks pettumuseks, aga teiseltpoolt oli see hea, sest temast sai koguduse organist ja laulukoori juht. Ta täitis seda ülesannet 30 aastat ja on nüüd nagu minagi pensionär," rääkis Herbert Kuurme.
Põltsamaa koguduses tegutsemise 57 aasta jooksul on Kuurme üle elanud kiriku hävimise 1941. aasta 14. juulil ja 1947. aastal alanud ülesehitamise. Oma kiriku taastamiseks käis kirikuhärra ise metsas palke lõikamas ja saeveskis saagimas. Põltsamaa kiriku 15 000 punast katusekivi on kõik vähemalt kaks korda kirikuõpetaja kätest läbi käinud.
Lisaks Põltsamaa koguduse juhtimisele on Kuurme olnud Viljandis praostiametis, konsistooriumis kirikuvalitsuse liige ning töötanud Usuteaduste Instituudis. 15 aastat on Kuurme hoole all olnud ka naaberkogudus Pilistveres.
Tegevteenistusest tõmbus Kuurme tagasi möödunud aasta novembri lõpus, kuid jõulu- ja uue aasta jumalateenistuse pidas oma koguduseliikmetele siiski tema. "1. märtsil lubasin minna kuldpulma, loodan, et paranen," rääkis nädal tagasi pärast Tartu Onkoloogiakliinikus tehtud tõsist operatsiooni koju naasnud Kuurme.
"Mind opereeris professor Kull ja kõik õnnestus väga hästi, praegu olen juba päris rivis," kinnitas vanahärra optimistlikult.
Kuigi niidid võeti haavast välja alles esmaspäeval, avaldas Kuurme eile lootust, et saab täna minna Kadriorgu ordenit vastu võtma. "Ma tunnen ennast päris hästi ja oleks väga tore, kui saaksin presidendi juurde minna."
1931. aastal vabadusristi vendade päeval Kundas soomusrongi rügemendiorkestris mänginud ja seal kindral Johan Laidoneri ning admiral Johan Pitkat näost näkku näinud Kuurme on tänulik, et ta pole pidanud kunagi vangis olema. Ja kuigi Kuurmest ning tema perekonnast läks see karikas mööda, peab ta ometi kõige raskemaks perioodiks oma elus 1941. ja 1949. aasta küüditamisi. "Minu aknast paistis, kuidas autod kompsude otsas istuvate inimestega Põltsamaalt Jõgeva poole voorisid, püssimehed ümber."
Kuurme pidi kogu aeg arvestama, et temalgi tuleb minna. "Aga auto ei pööranud minu ukse ette, kuigi kõik äraviidavad olid minu tuttavad, koguduse liikmed," rääkis kauaaegne Põltsamaa kirikuõpetaja.
Vabariigi aastapäevaks on Herbert Kuurme, kellele õige pea antakse üle ka Forseliuse Seltsi aumärk, kutsutud Põltsamaa kultuurimajja.
III ja kõrgemate klasside teenetemärgid annab president Lennart Meri kätte täna kell 16 Kadriorus algaval tseremoonial. ülejäänud riiklike autasude kätteandmise korraldab valitsus.
Riigivapi teenetemärke antakse ainult Eesti kodanikele kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.
Valgetähe teenetemärk antakse Eesti kodanikele riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse alal osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.
Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete tunnustamiseks humanitaaralal ja elu päästmise eest.
Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.
Maarjamaa Risti teenetemärk on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Risti teenetemärk antakse Vabariigi Presidendile, samuti kõrgeima astme teenetemärgina välismaalasele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.
KäRT KARPA
