Kodukoha looduse pärast muretsetakse üha enam
„See, et kaasa mõeldakse ja üritatakse hoida säilinud loodusväärtusi, on positiivne ja loodetavasti toimub see järjest enam argumenteeritult ning organiseeritult,” rääkis Salm.
„Samas on kahetsusväärne ükskõiksus, millega nii ettevõtjad kui ka riigi esindajad loodusväärtuste hoidmisse suhtuvad,” jätkas ta.
„Nord Streami gaasitrassi kavandamine ja puudulik keskkonnamõjude hindamise protsess, metsanduse arengukava koostamisel selle peamise koostaja poolne püüd eirata looduskaitselisi andmestikke ja kogutud teadmisi ja surve iga hinna eest rajada kaevandusi,” tõi ta mõned näited kodanikuaktiivsuse tõusu kohta.
Samuti on Salmi sõnul üha enam kasvanud inimeste arv, kes soovivad looduskaitselisse tegevusse panustada.
„Talgutel osalenute ja suurõnnetuste nagu näiteks naftareostuse või metsatulekahju likvideerimise puhuks on abi pakkujatena ELF-i püüdlusi toetamas pea 2500 inimest,” lisas ta.
Salmi sõnul ei jäta majanduskriis puutumata ka looduskaitserinnet. „Eelkõige peegeldub see Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi mahu vähenemises ligi poole võrra,” lisas ta.
„Võrreldes majanduslangusega on antud valdkonnas eelarve kokkutõmbamine ebaproportsionaalselt suur,” sõnas Salm.
Autor: Erik Rand
