Kodumaine toit on Eesti julgeoleku alustala
Sigade Aafrika katk vohab Eestis juba mitmendat aastat ja tänane valitsus ei ole katku levikule siiani suutnud piiri panna. Olukord läheb aina hullemaks - katk hõivab üha uusi alasid ja kolmas tsoon muudkui laieneb, mistõttu on Eesti seakasvatajad sunnitud oma sealiha poolmuidu ära andma. Seakasvatus oli alles hiljuti veel äriliselt tulus ja maale hädavajalikke töökohti loov ning hoidev majandusharu. Täna on olukord aga vastupidine - järjest enam maaettevõtjaid on valitsuse saamatuse tõttu sunnitud oma tegevuse lõpetama.
Paraku kannatavad põllumajandustootjad ka valitsuse poliitiliste mängude pärast, mille tagajärjel kehtib siiani impordikeeld Eesti põllumajandustoodangule Vene Föderatsiooni. See on andnud tõsise löögi näiteks meie piimamajandussektorile. Piima hind on juba pikemat aega olnud tasemel, kus farmid ei suuda enam ots-otsaga kokku tulla. Oleme väga lähedal rohkem kui kümme aasta tagasi aset leidnud olukorra kordumisele, kus Vene kriisi tõttu olid põllumehed sunnitud ligi 30 000 lüpsilehma tapamajja viima.
Mullu korraldasid põllumehed võimsa miitingu Toompeal. Kohale toodi 101 traktorit. See oli väga tõsine umbusaldusavaldus maameeste poolt. Mina toetasin põllumehi toona ja toetan ka nüüd. Olen veendunud, et kui põllumehed ei oleks möödunud aastal Riigikogu ette tulnud, poleks maaeluminister Kruuse, ega peaminister Rõivas sentigi riigieelarvest täiendavalt maaelu toetamiseks andnud. Tänu jõulisele protestiavaldusele said põllumehed kohest riigipoolset abi summas 3 miljonit eurot, mis oli mõeldud kodumaise toidu toetamiseks. See on aga köömes, st ca 5% vajaminevast.
Maksmata toetus
Tegelikkuses on Rõivase valitsus põllumeestele võlgu üle 70 miljoni euro, sest just nii palju on valitsus jätnud maksmata kodumaise toidu tootmise toetust. Kusjuures, teised Euroopa riigid suudavad ja maksavad oma põllumeestele toetusi ettenähtud ulatuses. Erinevalt Eesti valitsusest toetab näiteks Leedu oma põllumehi ja korralikult, eraldades ainuüksi sel aastal maal tegutsevatele väikeettevõtjatele 35 miljonit eurot. Eesti 3 miljonit ja Leedu 35 miljonit - vahe on meeletu! Kui nii edasi läheb, pole enam kaugel aeg, kus eesti piim ja liha muutuvad defitsiitkaubaks ning hoolitsetud põldude asemel hakkavad võimutsema takjaväljad.
Põllumehed tulevad taas Toompeale aktsiooniga „(M)ärkamine!", mille eesmärgiks on panna valitsust põllumeeste muresid kuulda võtma. On aeg maksta maameestele lubatud üleminekutoetust, mis on seaduses ette nähtud. Järgmise aasta riigieelarvest oleks põllumehi võimalik vabalt toetada 19,5 miljoni euroga. Oma saamatuse poolest tuntud maaeluminister Kruuse ei suuda raha kindlasti leida, sest teatavasti jätab maaelu Reformierakonda külmaks. Kuid Isamaa ja Res Publica Liidule ning sotsiaaldemokraatidel võiksid ehk eesti põllumeeste mured korda minna? Seda saame kindlasti näha veel selle aasta sügisel, kui parlamendis hakatakse riigieelarvet vastu võtma.
