Kokad ei keetnudki kokatädist suppi
Fakt:
·hiljuti vabastas Tallinna ringkonnakohus endise Maapangaendise juhi Malle Eenmaa talle esitatud süüdistustest korruptsioonivastase seaduse rikkumises, mille eest ta varem oli süüdi mõistetud ja oma senisest elukohast juba jõutud ümber asustada põllumeestevaenulikule õrnemale soole ette nähtud Harku parandusliku töö kolooniasse. Verdikti kohaselt pidanuks ta jääma sinna mitmeks aastaks.
Tegelikult ei jõudnudki Malle Eenmaa vangipanekust mööduda kuigi palju aega, kui ajaarvestamise aluseks kasutada Toompealt Paljassaare kaudu merre voolava vedeliku hulka. Samas võrreldes seda kapitalismi ehitava Eesti elanike kukkuva keskmise elueaga, on möödunud siiski äramärkimist vääriv aeg. Selle aja jooksul jõudis uppuda venelaste tuumaallveelaev, paljastati KGB resident Eestis Vello Vensel, Eesti pangandusköök sai uue põhiseadusliku peakoka, toimus muidki kataklüsme. Tõsi, pärast mitmeid viljatuid vaidlusi kutsuti eelmine chef tagasi, millega ühtlasi tunnustati ametlikult tagant järele tolle maapanga põhjakõrbenud leeme retsepti autorit, mille valmis keetmise eest kokatädi Eenmaa tol ajal veel vangimajas viibis.
·Et milles siis Malle Eenmaad süüdistati , süüdi mõisteti, aheldati ja Harkusse vangi saadeti?
Vabas sõnastuses väljendudes: Malle Eenmaa, istudes omal ajal korraga kahe tooli peal - Maapanga juhina ja Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi Nõukogu esimehena - teinud tungivas vormis Fondi Nõukogule ettepaneku lubada Maapangas juba nagunii hoiustatud Fondi vahendeid kasutada tolle panga omakapitali raamatupidamislikuks lappimiseks, s.t. võimaldada Maapanga bilansis kajastada Fondi raha nn. omavahenditena.
Jutt vist ikka veel liiga keeruline - praktikas tähendas see Fondi Nõukogu vastavat otsust, mida oli pangal lubatud tõlgendada loana Fondi hoiuse "kapitaliseerimiseks". Hoiustaja Fond saatis pangale paberi, millest oli võimalik aru saada, et Fond ei tule oma hoiust niipea välja võtma, vaid osaleb panga tegevuses edaspidi sisuliselt "investorina" ehk osaleb samaväärselt teiste omanikega krediidiasutuse majanduslike rõõmude ja murede jagamisel.
Loomulikult ei kõlanud otsus sõna-sõnalt niimoodi, kuid sisu oli just nii tõlgendatav. Kuna Fond ja pank mõlemad olid nime poolest seatud põllumehi toetama, paistis niisugune samm loomulik ja loogiline. Nii nõustusidki Nõukogu ülejäänud liikmed Nõukogu esimehe taolise mafioosse korruptiivse ettepanekuga, millest kohtu arvates "ei olnud võimalik keelduda". Ja eks surunudki kardetud Virumaa ristiisa Eenmaa sellise otsuse Fondi Nõukogus läbi.
Kõik oleks lõppenud korruptsiooni-Malle jaoks õnnelikult, kui hoolimata Fondi vahenditest Maapank ikkagi vastu taevast poleks mõni aeg hiljem lennanud. Sellele aitasid tublisti kaasa muidugi ka Malle kõrval askeldanud teised noored pangajuhid- investeerimisentusiastid. Sõnaga, Malle ei osanud kaadrit valida. Aga need noormehed võtavad arvatavalt praegusel jahedal aastaajal päikest kusagil sooja mere ääres onshore, tasudes skuutri ja soft drinkide arveid siiski offshore.
Nii. Pank lõhki, põllumeeste raha kadunud, hoiustajad tigedad. Valitsus nõutu - kui raha anda pole, siis võiks neile vähemalt verd anda. Ja sobivat doonorit polnud vaja kaugelt otsida.
Kriminaalmiilits ja rahvakohus tegidki ülalt tulnud kärkimise peale, pärast hetkelist puiklemist läbi viidud pingsat uurimist avastuse - Maapanga tankist Eenmaa kallutanud "omakasust ajendatuna ja korruptiivsetel eesmärkidel" Fondi tegema eelkirjeldatud näotut otsust. Mille eest rahvakohus külakurnaja ka vangimajja saatis.
Nüüd aga paar päeva tagasi mõtles ümber ja ütles Harku-Mallele nagu kunagi varem J. Kristus jalutule: "Kõnni ja mine!". Ja Malle kõndiski. "Rejoice!"
Nojah. Imet tunnistanutel ei ole toimunu üle tavaliselt kombeks juurelda ega lolle küsimusi formuleerida (Lollid saavad kirikuski peksa!). Imesid ei seletata, neisse tuleb lihtsalt uskuda.
Allakirjutanu pole küll satanist ega muudmoodi paganlik inkvisitsioonil kahesilma vahele jäetu. Olen hariduselt jurist, seega ju nagunii põrgukandidaat. Aga oma kahtleva loomu süüd pehmendavate asjaoludena võin esile tuua reformatsiooni ja minu kodumaa luterlikult skeptilist traditsiooni ja mõttelaadi. Seetõttu jäävadki mind praegu kiusama mõned küsimused:
·Kuskohast ikkagi anti Malle Eenmaale nõu (luba?) kasutada Fondi vahendeid Maapanga omakapitali lappimiseks?
·Kuidas lootis Eenmaa Fondi vahendite Maapanga omakapitali hulka lülitada ilma Eesti Panga teadmata, kui kõigi siinsete krediidiasutuste bilansid on keskpanga pideva järelevalve all? (ise nad saadavad regulaarselt aruande sinna!)
·Mida öeldi Malle Eenmaale keskpanga presidendi juures korduvalt toimunud nõupidamistel, kus arutusel olid Maapanga raskused?
·Mida lubati keskpangast Malle Eenmaale tema nõusoleku saamiseks, kui tema juhitud keskmiselt elujõulise Virumaa Kommertspangaga liideti poolvägisi juba tilguti all olnud rämpspangad (Keila Pank & Co)? Ega ometi ei näidatud näpuga Fondi rahakoti poole, et puiklevat Virumaa Kommertsneitsit veenda nende puupaljaste paadialustega samasse sängi pugema?
See on küll allakirjutanu ja arvutusi mitteteinu subjektiivne arvamus, aga seni, kuni pole tõendatud vastupidist, jään uskuma, et juba laostumise äärel olnud peigmeestega keskpanga poolt paari pandud (sundpaaritatud) Virumaa Kommertspangast sündinud Maapanga nimelise tühja nurikassa viiski põhja just sundpeigmeeste kaasavaraks toodud lärakas kahjum. Selle katmiseks võetud meeleheitlikud börsimängud vaid kiirendasid vajumist.
Asjakohane, kuid jõle järeldus oleks, et selle Malle Eenmaa kohmaka korruptsioonisüüdistuse ja järgnenud süüdimõistmisega püüti kinni mätsida need kõlvatud eelmängud, milles osalesid "poliitilised autoriteedid".
Kelmikamas (sõnast "kelm") toonis, kuid juriidiliselt täiesti vettpidav oleks nõuda prostitutsiooni (rahalise hüvitise eest Fondiga ühtimise) eest süüdi mõistetud Malle Eenmaa kõrval ka tema sutenööri(de) karistamist.
Ma ei soovi küll Nostradamusega konkureerida, aga kohe pärast Malle Eenmaa poliitilis-juriidilist eksekutsiooni ennustasin selle avantüüri haledat lõppu, iseloomustades toimunut delfiportaali oraaklina "Kokatädi pandi patta".
Nüüd on küll paja alt tuli häbelikult kustutatud ning kokatädi pajast välja tõmmatud, ometi tsiteerides toda viidatud delfikaträäni: "Need hämarad tüübid, kes patta panemiseks pahaks läinud produktid tarnisid ja kohustusliku retsepti ette kirjutasid - "Pane ikka Ameerika Välisabi Fond ka sisse, siis ei paista välja, et nii lahja leem on! Neid pole kuskil."
Delfi oraakel, nagu Nostradamuski ei ole alati eksimatu. Nii ennustas toona naiivne oraakel, et patta löödud kokatädi proviantmeistri tool vabanenud ja sellel istunu sepitsemas kusagil mujal uusi, kuid vähemüldohtlikke ja mahepõllumajanduslikumaid retsepte. Oraakel paraku alahindas toona võimalust, et Meistri nimetamisse sekkuvad vääramatu jõuna nii energiliselt KGB ja "EW" restorani direktor isiklikult.
Urmas Kaju
Jurist
UK Asset Consulting
17.09.2000
