Kolmemehed jõuavad tihti elus kaugemale

Pidev pingutus ja mööda nööri käimine röövib paljudelt viielistelt enneaegu elurõõmu ja jõu.

Iga õppeaasta alguses ja lõpus räägitakse hea hariduse tähtsusest, kuid kas olete kuulnud, et keegi küsiks mõne suure ettevõtte juhilt või ministrilt koolitunnistuse hindeid? Nüüdsete tegijate seast, kes on kõrgetele kohtadele jõudnud, leiab hulganisti endisi kolmepoisse või ennast koolist läbi vedanuid. Ent neile on loodus andnud kaasa enesekindlust (vahel liiga paljugi), optimismi, läbilöögivõimet, vajalikke iseloomuomadusi, võib-olla ka nn talupojatarkust, mida koolist ei saa, kuid mida läheb elus väga vaja – rohkem kui häid hindeid või uhket haridust.

Mõni aeg tagasi rääkis üks eliitharidusega taanlane mulle oma Harvardi ülikooli aegsest sõbrast, kes 10–15 aastat tagasi vallutas n-ö maailma ja elas kadestamisväärt elu – raha, kuulsus, naised... Nüüd, veidi üle 40-aastasena on sama mees põhjas, tema ärid kõrbesid, sõbrad kadusid. Viimasegi lootuse ja väärikuse röövis talt inetu abielulahutus, mille tulemusel jäi ta sõna otseses mõttes kodutuks. Tema ainus truu kaaslane on depressioon. Taani heaoluühiskonnast pärit mees raputas sellest loost rääkides kogu aeg pead: kuidas võib ometi selline asi juhtuda Harvardi lõpetanuga? See mees oli ju priimus, just tema oli kõigile oma senise eluga näidanud, miks on tähtsad eliitkool, head hinded ja kõrge lend.