Kolmenäoline Peeter Vähi

Sina kui Eesti Kontserdi produtsent, milliseid suundi tahad eesti muusikas vedada?

Viimaste aastatega on esile kerkinud kolm voolu: vabaõhukontserdid, alternatiivne muusika ja ida muusika. Ise olen seotud kahe viimasega – tahan edasi teha nii oriendifestivale kui ka Pärnu Raemuusika Festivali, kus saan katsetada eri stiilide ja nende ühendustega. Kui 15 aastat tagasi ei saanud Eestis ida muusika esitamise traditsioonidest üldse rääkida, siis novembris toimunud buda munkade kontserdil käis Tallinnas ja Tartus kokku 2000 inimest ja ligikaudu 1000 oleks veel tahtnud tulla.

Sina kui ida elustiili viljeleja oled eurooplasegi kohta suur katsetaja, tegutsed mitmes vallas, budism aga eeldab just vaikust ja süvenemist – kuidas seda kõike ühendad?

Jah, aja jooksul olen õppinud ühendama erinevaid elustiile, aga igal aastal põgenen lääne kiirustavast mobiilimaailmast kuuks ajaks kusagile itta või mägedesse.

Kui suur osa on sinu budistlikus arengus füüsilistel harjutustel?

Need pole omaette eesmärgiks, vaid vaimsete harjutuste osana – näiteks hingamisharjutused.

Sina kui helilooja, milline osa helitöö valmimisest kõige rohkem rõõmu pakub?

On kolm etappi: muusikalise idee leidmine, üleskirjutamine ja töö interpreetidega. Esimeses on loomingut 100 protsenti ja see võib väldata väga lühikest aega – näiteks pool tundi. Teine, arvutissekirjutamine on tüütu mehaaniline töö, võib kesta kuid. Uus loomingulisus võib tekkida plaadistusel või koostöös dirigendi ja solistidega. Oma teose ettekannet jälgin juba kõrvalt – see polekski nagu enam minu oma. Ise olen mõtetega juba uue juures.

Heili Vaus-Tamm