KOLUMN | Mart Pukk: lollidemaal külas – Peeter I tõi Eestisse kultuuri ja Rail Baltic toob siia moslemipagulased

Sotsiaalmeediat kiruda on väga moodne. Kes annab teada, et teeb endale kuu aega kestva Facebooki paastu, kes teatab, et kolis mõnda uuemasse meediakanalisse üle, mõni loobub kirjutavast lobisemisest täielikult. Põhjus enamasti sama: liiga palju arvamusi ja kommentaare, millega põgeneja nõus pole.

Ajab ikka vihale küll, kui mõni tõbras tuleb sinu lehele ja hakkab valimatult sõimama, aga mis seal ikka, kustutad sõimu ära ja elad edasi. Kui hull edasi möllab, saab ta ära blokeerida. Sageli blokeeritakse aga inimesi, kes on lihtsalt teistsuguse ilmavaatega, kes arvavad maailma asjadest ja nende põhjustajatest teisiti.

Feministide kommuun ei suuda enda hulgas taluda alati teravat Juku-Kalle Raidi, „konservatiivsed rahvuslased” sotsi sallivat sõnavõttu ja vastupidi. Samamoodi mõtlevad inimesed hakkavad suhtlema ainult omasugustega ja teineteist tagant kiitma. Tekivad grupid, kes usuvad, et tegelikult kõik inimesed jagavad nende arvamust. Kust mujalt tulevad julged väljaütlemised: „Ma ei tea kedagi, kes arvaks teisiti.” Ütlejal on õigus, ta tõepoolest ei tea ega suhtle ühegi inimesega, kes tema arvamust ei jaga.

Avaliku arvamuse uuringufirmade küsitluste tulemused ajavad oma arvamuse patrioote eriti närvi, kahtluse alla seatakse nende usaldusväärsus. „Keegi ei hääleta uue tekkida võiva erakonna poolt. Keegi ei joo veini. Keegi ei salli homosid või kõik saavad seksuaalvähemuste probleemidest aru, mõned ainult poosetavad oma vastalisusega.”