KOLUMN | Mart Pukk: Tarand kui lind ja EKRE kui karu

Eestis puhkes kaasaegne loomade ja lindude sõda. 26. novembril lossiplatsil toimunud üritus näitas, et meil on välja kujunenud kaks seltskonda, kes ei taha ega saagi tahta teist poolt mõista. Liialt erinevad on nende arusaamised olulistest asjadest.

Miitingulised pelgavad, et ÜRO migratsioonikompakti heakskiitmise järel saabuvad meie maale peagi sajad tuhanded pagulased, kes siinse elu hävitavad. Plakatid pakkusid lahendust sellest jubedast olukorrast välja tulemiseks – riigijuhid tuleb reetmise eest vangi panna, kaasa tassitud võllapuus peab mikseri asemel rippuma välisminister.

Platsile tulid ka sotsid, et oma seisukohti selgitada – lepe pole meile siduv, meenutage aegu, kui teised rahvad siit pagenud hädalisi vastu võtsid, ühegi erakonna eesmärgiks pole massiimmigratsiooni soodustamine või Eesti riigi mahamüümine jne. Päris Mikser tahtis kaagis rippumise asemel hoopis protestijate ees kõnega esineda, aga miitingulised karjusid ta maha, mida muud oligi ärritunud rahvahulgalt oodata. Kes ikka viitsib kuulata juttu, mille sisu ja sõnum on ette teada?

Sotsidest saadikud ja ministrid püüdsid siis väiksematele gruppidele ja ilma võimenduseta oma sõnumit edastada, kuni Indrek Tarand mikrofoni haaras ja lasi kuuldavale nüüd juba legendaarse röögatuse: „Kui te ei taha, et siia tulevad sajad tuhanded pagulased, siis hääletage sotside poolt.“

Sellega oli igasugune lootus dialoogi pidada lõppenud. Rahvas hakkas skandeerima „maha sotsid”, Tarand sai mõõdukalt kolki, EKRE juhid andsid teada, et sotsid on provokaatorid, Eesti meediaväljaanded korrumpeerunud, ÜRO kolmanda maailma hääletoru, kuhu kuuluvad vaesed, korruptsiooni- ja diktatuuririigid ja sotsiaaldemokraadid riigireeturid.