Lisan kommentaari: Ära jätta kõigepealt ristisammas, mis pole mingi kaitsekulutus - kaitse-ministeerium kasutab raha ju täiesti ebasihipäraselt. Ministeeriumide liitmisse ei usu, ministri ja raamatupidaja pealt suurt kokku ei hoia, siis niikuinii hakatakse tekitama uusi kantslereid.

Ministeeriumid võiks lihtsalt poole väiksemaks teha. Praegu on nad endale haaranud igasuguste projekte, millele võetakse jälle uus inimene peale, selle asemel, et suunata projekt koos eelarverahaga vastavasse allasutustesse. Aga siis muidugi jäävad ametnikud lisatasudest ja mõnusatest komandeeringutest ilma...

kuludekokkuhoidja: Mina teeks ettepaneku esmalt maavalitsuste kaotamiseks - piisab täiesti Regionaalministri büroost selleks ning osa funktsioone anda KOV liitudele ning KOVidele tagasi. Seejärel võiks kokku liita Põllumajandusministeeriumi ja Majandusministeeriumi moodustades MKM alla Põllumajandusameti, osa funktsioone annaks ka PRIA-le üle anda. Kultuuriministeerium ja HTM kokku viia ehk siis HTM haldualasse moodustada Kultuuriamet - osa funktsoone jagada Rahvusarhiivi ja Riigikantselei vahel. Riigikogus piisaks täiesti ehk 30 saadikust.

Aavo: Kulusid võiks kärpida eeskätt kahest kohast. Esmalt valitsemiskulude arvelt. Riigiaparaati võiks kõvasti vähendada, sest iseseisvuse taastamisest alates on riik suuremalt jaolt juba üles ehitatud, nüüd me ei vaja enam nii suurt aparaati, lisaks areneb ka e-riik, mis lisab efektiivsust asjaajamisse. No ja, mis teha, lükkame selle Tallinn - Tartu maantee ka aastakese edasi.

hannes t : Põhjalik haldusreform. Iga üleliigne ametikoht valitsusstrukruuris kaotada. Ametite-inspektsioonide administratiivosa vähendada, vajadusel ühendada. Kõik tühja töötavad riigiasutused sulgeda. Saame kokkuhoiu, saame tööjõudu juurde.

Kaer: Eriti usutav pole ka see, et korraga suudaks üks ametnik teha ära kahe inimese töö ja seda senisest väiksema palga eest. Muidugi on erinevaid "avalike suhete nõunike", kelle töö on kaheldava väärtusega, kuid tõenäoliselt mitte rohkem kui erasektoris ning ei tohiks ära unustada, et AVALIK sektor nagu peakski AVALIKKUSEGA rohkem suhtlema (mina pole küll valmis iga päev mitu tundi "avalikke teateid" lugema, kui see on muutunud ainukeseks riigivalitsemist puudutavat infot andvaks kohaks.

Mida aga võiks kindlasti teha, on mitte enam üksikisiku tulumaksu vähendada. Mida see 100 krooni rohkem kätte jäänud krooni kuus mediaanpalga saajale ikka annab. Kokku tuleb aga selline summa, mille eest saab kasvõi 5-6 vabadussammast püstitada (või siis mitte toimetulekutoetuste maksmist vähendada, korraldada töötukoolitusi või ravijärjekordi minimeerida).

Mirjama: Nagu inimene peab oma sissetulekute vähenedes piirama oma lõbu- ja tujuoste peab seda tegema ka valitsus. Igasugu kulud sammastele, pidudele, visiitidele, hüvitistele ja muudele luksuslikele projektidele tuleks kindlasti üle vaadata. Prognoosimatud ja kontrollimatult kasvavad kulutused nagu vanemahüvitis ja riigikogulaste palgad tuleb siduda fikseeritud summaga. Ka rikkad riigid nagu soome ei pilla niiviisi raha oma juubeli tähistamisele ega ka hüvitiste maksmisesse.

minu variandid: 1. riigiasutuste esinduskulud (suve- ja talvepäevad ja muu taoline), aastapäeva- ja muud pidustused ja vastuvõtud, sambad, kingitused, preemiad, lisatasud kõrgetele riigiametnikele ja riigikogulastele, riigikogulaste ja teiste keskmise palgaga seotud ametikohtade absurdsed palgatõusud ja kuluhüvitised 2. proportsioonitult kõrgetele ja järsult kasvavatele kuludele madalam ülempiir (näiteks vanemahüvitise 25 000 krooni 18 kuu jooksul on tänastes oludes täiesti proportsioonist väljas, keskmisest palgast piisaks küll ja küll, edasine kasv külmutada ja sääst suunata teistesse peretoetustesse, mis üle mõistuse madalad) 3. Kaitsejõudude kallid sõjariistad, välismissioonid 4. Tulumaksu alanemine peatada. Hiidsissetulekutele kõrgem tulumaks 5. Tallinn-Tartu maantee ehitus vähem suurejooneliseks (üleni neljarealise asemele kolmerealine või "möödasõidutaskutega" tee); 6. Uus ringhäälingumaja ja muud uued kallid hooned - kannatavad oodata küll. 7. Välisesinduste hooned - kannatavad kah oodata 8. Lõpetada mõttetute rahaneelavate sihtasutuste rahastamine riigieelarvest, nagu, nagu Ühisk Leppe Sihtasutus (üle 5 miljoni krooni!), MTÜ 20. augusti klubi jt

TGV : Arvan, et igasugune kärpimisvajadus oleks ilma Pronkssõduri teisaldamiseta kas üldse ära jäänud või oleks tulnud seda teha oluliselt väiksemas mahus. Lihtsalt nii ruttu ei oleks majanduslangus meile mõju avaldanud.

Kommentaaride kirjapilt on muutmata