Kommunismis surma ei saa

Liigne keskendumine turvalisusele muudab mõttelaisaks. Aga see, kes haiget ei saa, ei õpi enda eest ka vastutama ning loovutab otsustamise teistele.

Veetsin just nädalakese kommunismi privilegeeritud variandis. Kõike oli vajaduse järgi, kusjuures vastu ei oodatud midagi võimetele vastavat. Teisisõnu, käisin kõik-hinnas-paketiga soojal maal puhkamas. Mõnus hotell, süüa-juua nii palju kui jaksad, puhkust ja värvilisi kalu kamaluga, ei ühtegi ebameeldivat inimest… Ja ikkagi tundsin end aeg-ajalt otsekui puuris.

Nad ei lubanud mul uppuda.