Kontinuiteedi kandja

Viimastel aegadel on arusaadavalt pööratud rohkem tähelepanu neile meestele, kes tagasid Eesti riikliku kontinuiteedi. Kuid kindlasti pole vähem tähtis nende osa, kelle sihiks oli säilitada kultuuriline järjepidevus kohapeal läbi kogu pika okupatsiooniaja. Selle aja jooksul jõudis peale kasvada terve põlvkond ja äärepealt teinegi, kes teadis iseseisvusajast üksnes kuulu järgi. Mäletamine ja mõtestamine oli siis eluliselt tähtis.

Voldemar Milleri tegevust kultuurilise kontinuiteedi kandjana on kergem ala- kui ülehinnata. Tema on mõjutanud otseselt meie tänast päeva, kultuuri- ja poliitikaelu. Paljudele tänastele tegijatele seostub ta eelkõige kuulsa kultuuriklubiga Tõru. Tal jätkus tahtmist jagada oma teadmisi ja kogemusi noortele, kapseldumata teadusse ja raamatuisse, ning leidis eest vastuvõtliku auditooriumi. Kui Tõru kuulutas välja oma esimesed auliikmed, said nendeks eakaaslased Oskar Kuningas ja Voldemar Miller, kes Tõru ideoloogiaga kõige enam seotud ja selle heaks kõige rohkem tegid.

Voldemar Miller tuli välja täiesti uudsete seisukohtadega, teinekord lausa vastukäivatega varem ilmunuile. Omas ajas ületamatu ja kujutlusvõimet ärgitav on tema essee "Eestlane vanas Tallinnas" (1972) – eesti soost, eestlaste osast ja Eesti õigusest. Sel ajal polnud veel näinud ilmavalgust Lennart Meri "Hõbevalge". Autor püstitas tollal tõepoolest pöörasena näivaid hüpoteese, näiteks Püha Ihu gildi ja Taani kuninga aia kohta. Et kitsas, järskude kõrgete nõlvadega platoo Toompea kõrval koos kandilise, tüübilt vanema torniga kui teised, on tõepoolest Taani kuninga aed ja vana kindlus, mis asunud seal enne aastat 1219. Tähelepanu äratas samuti tema elegantne Tõllu-käsitlus. Voldemar Miller väidab, et pikka kasvu (seitse jalga, s.o üle kahe meetri mehed) maailmakuulsad parunid Tollid on Saaremaa poolmüütilise vägimehe Suure Tõllu otsesed järglased. Suur Tõll esineb Saare sakslaste lugudes palju reaalsemal kujul kui eestlaste ettekujutuses, teda käsitleti konkreetse isikuna, saarlaste vapra vanemana.

Nii auväärses eas ja laia ampluaaga mehest kui Voldemar Miller kujuneb igaühel välja oma nägemus. Trivimi Velliste näiteks on teda nimetanud eesti kultuuri ülemaednikuks.

Voldemar Miller 89

Sündinud: 7.02.1911 Saaremaal

Õppinud: Saaremaa ühisgümnaasiumis 1924–29, Tartu ülikoolis 1930–42 vaheaegadega ja TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas 1946–50 ajalugu

Eluloolist: töötanud 1930–32 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetuses, 1937–44 Tartus Eesti Riigi Keskarhiivis arhivaari ja assistendina ning 1944–50 ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi ülemana, 1950–52 Virumaal Käva kaevanduse kaevur, 1952–77 TA Teadusliku Raamatukogu baltika ja haruldaste raamatute osakonna töötaja ja juhataja, seejärel ENSV Riiklikus Raamatukogus; Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi juhataja, TA kodu-uurimise komisjoni liige