Kontrabassiga Kalevipoeg
Helilooja Artur Kapp on öelnud, et kontrabass on üks tõeline eesti instrument, tüse ja tõsine. Seda väitis ta, saades innustust Ludvig Juhti kontrabassimängust.
L. Juht tõestas maailmale, et kohmakaks peetav kontrabass võib edukalt olla soolopill ning võistelda kas või tshelloga. Viies üles kontrabassi maine, oli Juht ühtlasi aateline eestluse eest võitleja. Ta ei väsinud maailmale meelde tuletamast, et Eestis valitseb vene okupatsioon. Kontserdireisi ajal Rootsi sügisel 1947 andis ta kolme nädala jooksul 21 tasuta kontserti, teenides Eesti Rahvusfondi jaoks üle 10 000 Rootsi krooni. Eestluse heaks tehtud töös oli kalevipoeglikke dimensioone nagu Juhti enda olemuseski.
Elades Bostonis, lõi ta Ernst Jaaksoni initsiatiivil kaasa eestlaste suurkogunemistel. Siinkirjutajale 1996. aasta suvel saadetud kirjas avaldas E. Jaakson lootust, et suure eestlase Ludvig Juhti mälestus leiab väärilist jäädvustamist – selle mehe kaudu kõnelnud ürgne eesti vaim oma puhtas ja ainulaadses vormis.
Juht saavutas kontrabassimängus kõrgtaseme põhiliselt iseõppimisega. Sõjaväeteenistus viis Ludvigi 1916 Helsingisse, konkursi korras sai ta Helsingi linnaorkestrisse, dirigentideks soome muusika suurkujud J. Sibelius ja R. Kajanus.
Tema töökohad räägivad ise enda eest. Eesti muutus sellise kaliibriga mehele kitsaks ja Juht jäi aastal 1934 kuulsa kontrabassisolisti ja dirigendi Sergei Kousswitzky kutsel pidama Bostoni sümfooniaorkestrisse. Sealt jõudis tema nimi maailmaareenile. Juht ise hindas oma kontserte New Yorgi maailmanäitusel 1940 ja New Yorgi Town Hallis 1946. Ilmusid ülistavad artiklid USA juhtivatelt kriitikutelt (Noel Strauss). Juhti nimi hakkas kõlama, sagenesid kutsed kontserdireisideks. 1948. aastal sündis tema initsiatiivil eesti muusika üks pärle – Eduard Tubina kontrabassikontsert. Ludvig Juht leidis tunnustust ka heliloojana. Suurima helitöö, kontrabassikontserdi kõrval kirjutatud väiksemaid palu nagu "Skertso", "Mälestus" või "Legend" lülitas ta sageli oma kontserdikavadesse. Efektse pillikäsitluse poolest sobisid need ka lisapaladeks.
Ludvig Juhti viimne soov saada sängitatud vaba Eesti mulda täitus aastal 1994.
Ludvig Juht 105
Sündis: 24.07.1894 Väägveres
Suri: 20.01.1957 Bostonis
Elukäik: mängis poisipõlves D. O. Wirkhausi orkestris trombooni ja kontrabassi, õppis Tartu linnakoolis, töötas Helsingi linnaorkestris ning Estonia ja Vanemuise orkestrites; 1919–20 Tallinna Kõrgema Muusikakooli õppejõud, 1921–27 Berliini filharmoonia orkester ja kompositsiooniõpingud Berliini muusikaülikoolis, 1930–32 Londoni "Savoy" orkester, 1932–33 Riia konservatooriumi õppejõud, 1934 Bostoni sümfooniaorkestri solist; Bostoni ülikooli ja New Englandi konservatooriumi õppejõud
