Koolis võiks õpetada seda, mis on elus loomulik
Kas tütarlastele puutöö ja poistele kokanduse õpetamine on hea plaan?
Ma ei ole kavandatavaid õppekavasid näinud, kuid argikogemuse baasilt saan öelda, et tänapäeval ju täiskasvanud mehed teevad kodus süüa ja aitavad koristada. Naised küll puutööd ei tee ja metsa ei langeta, aga kui paljud mehedki seda teevad? Seega on igasuguste käsitöövõtete õpetamine praktilises mõttes kasulik ja aitab eluga paremini hakkama saada.
Kas poistele ja tüdrukutele ühiste käsitöötundide loomine võib edendada võrdõiguslikkust?
See võib aidata ka soolist võrdõiguslikkust arendada, aga esmalt aitab see praktilise eluga toime tulla - maal võiks peale kokanduse koolis õpetada ka näiteks niitmist või aiatööd.
Ei väike ega ka teismeline poiss ei pea ootama, kui õde talle võileiva toob. Kokanduse populaarsus - kõik need telekokad ja muu selline - aitavad ka kindlasti kaasa sellele, et rollivahetused on muutunud populaarseks.
Kas ka kehalise kasvatuse tunnid võiks olla tüdrukutel ja poistel ühised?
Osa tegevusi võiks koos olla, sest pärast tunde on ju näiteks rahvastepalli alati koos mängitud. Kehalise kasvatuse tundi võiks loomulikule elule lähemale tuua, näiteks suusatada või matkata koos. Koolis võiks õpetada seda, mis on elus loomulik.
