„Mu isamaa on minu arm” näiteks pole üldse lauldav, ta on juba nii suure ulatusega. Niisamuti kui „Põhjamaa päikese kullast” ja paljud teised, mis on välja pakutud.

Kui ma kuulan olümpiamängudel mõne riigi hümni, mõtlen küll, et kes seda laulda suudab. Kuid seal võivadki traditsioonid olla teised ja hümni rohkem kuulatakse.

Hästi hümnilik on näiteks „Eesti lipp”. Ja tegelikult – kui ideoloogia kõrvale jätta – oli kergesti kaasa lauldav ka Gustav Ernesaksa ENSV hümn. Eks tollal mõeldi samuti, et hümn peab olema üldrahvaliku meloodiaga ega tohi olla diapasooni mõttes väga suurte kõikumistega.