Kõrgharidusega inimeste seas on töötus kaks korda väiksem Eesti keskmisest
Kuidas kõrgharidusega töötajate seis Töötukassa pilgu läbi on? Kas kõrgharidusega töötuid on palju? Missugune võiks olla kõrgharidusega töötu koondportree? Kas erialati on mingeid ühiseid jooni?
Kõrgharidusega inimeste seis on Eesti tööturul selgelt parem kui madalama haridustasemega inimeste oma (25. juuli seisuga on töötukassas arvel 50303 töötut, neist 7872 (15,5%) on kõrgharidusega (rakenduslik kõrgharidus, bakalaureus, magister või doktor). Seda peegeldavad nii meie andmed ja igapäevatöö meie klientidega kui statistikaameti andmed, mis võimaldavad võrrelda töötute ja tööjõu arve hariduse lõikes. Statistikaameti andmetel on läbi aastate olnud kõrgharitud inimeste seas töötus madalam kui keskharidusega, kutseharidusega või madalama haridusega inimeste seas.
Kõrgharitute seas on olnud läbi aastate töötus vähemalt kaks korda madalam Eesti keskmisest töötusest. Töötukassa näeb oma igapäevatöös, et kõrgharitutel on tõesti tööturul omad eelised ja nii leiab enamik neist kiiremini uue töö kui teised tööta jäänud inimesed. Küll juhtub aegajalt, et pärast oodatust pikemaks veninud otsinguid tuleb vähemalt esialgu leppida erialasele ettevalmistusele ja esialgsetele soovidele mittevastava töökohaga.
Selleks, et öelda, mis erialade esindajatel on suurem risk töötuks jääda peaks teadma kui suur on vastava erialaga isikute arv ühiskonnas tervikuna. Seda infot meil kahjuks ei ole.
Kuidas kõrgharidusega töötud suhtuvad erialavahetusse, kas ja millal ning mis tingimustel nad on nõus näiteks müüjaks hakkama? Mis on kõrgharidusega töötute suurim probleem? Kas on õpitud vale eriala või on ootused liiga kõrged? Midagi muud?
Kindlasti ei saa öelda, et inimese või tema valikutega on midagi valesti, kui ta pärast kõrgkooli lõpetamist kohe tööd ei leia. Sarnaselt teiste riikidega, kus on palju haritud tööjõudu, on ka Eestis kõrgharitute seas siiski konkurents tugev. Seepärast püüamegi koostöös kliendiga hoida tööotsimise aktiivsust ja lootust ning vajadusel anname talle märku, et kasuks võib tulla ootuste muutmine, näiteks veidi kaugemal asuva töökohaga leppimine või madalamalt ametipostilt alustamine. Kui kliendi usk eriala valiku õigsusesse kaob ja ta vajab töö- või hariduse valikutel tuge, saame pakkuda seda karjäärinõustamise kaudu. Siiski kõige sagedasem takistus on äsja kõrghariduse omandatute puhul töökogemuse puudumine ja seda eriti juhul, kui õppekavas on praktika osa olnud väga väike või üldse puudunud. Sellisel juhul saame aidata töötut sobiva praktikakoha leidmisel ja praktika läbimist toetada.
Missugused on need töökohad, kus varasemat töökogemust ei nõuta? Kui pikka eelnevat töökogemust üldiselt oodatakse?
Eelneva töökogemuse pikkuse nõuded on tööpakkumistes väga erinevad ning sõltuvad tööülesannetest ja vastutusest töökohal. Näiteks pole varasem töökogemus sageli nõutav hooaja- või lihttöödel, kus on võimalik töö võrdlemisi kiiresti selgeks saada kohapeal, kuid kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtadel võib olla vajalik näiteks kahe kuni viieaastane töökogemus.
Juhul, kui töötuna arvelolija töölesaamise takistus on töökogemuse puudumine või selle aegumine, siis saab töötukassa korraldada nõutava töökogemuse omandamiseks tööpraktika, võttes arvesse inimese varasemat töökogemust, oskuseid ja teadmisi, tööotsimise tulemusi ja töösoove.
Kui suur hulk inimesi on töötute seas neid, kes on töötuna kirja pandud pärast ülikooli lõpetamist? Kas on mingi muster, millal varasema töökogemuseta koolilõpetajate hulk kasvab? Kas kohe pärast kooli lõppu või pärast hooajatööde lõppu?
Kooli lõpetamise aeg on töötuna registreerimisel ütluspõhine ja vabatahtlik info, ning see ei ole paljudel juhtudel täidetud. Seetõttu ei saa teha põhjalikke järeldusi selle kohta, kas ja kui paljud inimesed tulevad töötuna arvele vahetult peale ülikooli lõpetamist.
Kindlasti ei saa öelda, et kõrgkooli lõpetajad tuleksid korraga töötuna arvele. Pigem on see muster märgatav keskkooli ja kutsekooli lõpetajate puhul, kes tulevad erinevatel põhjustel sageli üheskoos ja kohe pärast kooli lõpetamist töötuna arvele.
Kas kõrgharidusega töötu erineb millegi poolest madalama haridusega töötust? Mis on erinevus?
Kõrgharitud töötut eristab teistest klientidest reeglina parem teadlikkus oma õigustest ja võimalustest. Samuti on neil enamasti selgemad ootused tulevase tööandja ja töökoha suhtes. Teiste tööotsijate ees on nende eeliseks tavaliselt laiem suhtlusvõrgustik, kõrgem eneseusk ja enesekindlus, paremad arvutikasutuse oskused ning keskmisest parem kohanemis- ja õppimisvõime.
Kõrgharidusega töötute hulgas on naiste osakaal mõnevõrra kõrgem (u 67%) kui ülejäänud (ehk alla kõrghariduse) töötute hulgas (u 52%). Samas on ka naiste osakaal üldiselt kõrghariduse omandajate seas kõrgem kui meeste osakaal.
Tänase seisuga on kõrgharidusega registreeritud töötute keskmine vanus 41,7 ja ülejäänud töötute keskmine vanus 40,4 aastat. Samas, kuna kõrghariduseni jõutaksegi hilisemas eas, siis on selline erinevus loogiline.
Kui vaadata eelnevat töökogemust, siis kõrgharidusega töötutest ligikaudu 91% omab varasemat töökogemust. Ülejäänud töötute hulgas on see osakaal mõnevõrra madalam , ligikaudu 84%. (Eelneva töökogemus näitaja on leitud nende põhjal, kes on töötukassat informeerinud oma viimasest töötamisest. Tegelikkuses võib see osakaal olla mõnevõrra kõrgem).
