-Kas Itaalia olukord on nii tõsine, nagu viimastel päevadel kogu maailma ajakirjanduses räägitud on?

Spekulatsioon Itaalia maksevõimega seoses tekkis seetõttu, et Itaalial oli vaja laenu refinantseerida. Itaalia laenab raha veel ikkagi turult. Turud aktsepteerisid selle laenutaotluse ja Itaalia sai raha kätte. Täna on näha, et finantsturud on maha rahunenud.

Itaalia on võrreldamatult suruem majandus kui Kreeka, Iirimaa, Portugal, kuid riigi fiskaalne positsioon pole siiski nii hull. Itaalia eelarvedefitsiit on umbes 4,5 protsenti SKP-st, kuigi laenukoormus on suur.

Primaarse eelarvepositsiooni väike ülejääk on Itaalial pikalt olnud, kuid seda ilma laenuintressi maksete sisse lugemiseta. See defitsiit on suures osas seotud laenude teenindamisega ning riigi võlg praktiliselt ei kasva.

Itaalia võttis vastu ka kokkuhoiumeetmete paketi, millega anti turgudele märku, et eelarve teemat võetakse jätkuvalt tõsiselt, vähendatakse valitsuskulusid ja ei suurendata vajadust täiendavate laenude järgi.

Antud Itaalia juhtum vihjab sellele, et turud on praegu väga tundlikud ja iga väiksemgi vihje võib tekitada ülereaktsiooni, millel on omakorda halb mõju tõeliselt raskes seisus olevatele riikidele. See võib tähendada, et Kreeka ja Iirimaa pöördumine rahaturule lükkub edasi, kuna turud on närvilised.

-Seega on Itaalia olukord on praegu stabiilne?

Pigem jah. Ma ei arva, et seal akuutset kriisi oleks.

-Teie hinnangul selliseid märke õhus ei ole, et varsti peaks Itaaliale hakkama abipaketti kokku panema?

Ei ole küll praegu. Nad said oma raha turult kätte ja selleks korraks on lugu läbi.

-Kuidas hinnata Itaalia majanduse funktsionaalsust ja efektiivsust võrreldes teiste seni abi vajanud euroala riikidega?

Itaalia majandus on ikkagi mitmekesise struktuuriga, mitte nagu Kreekas, kus tuginetakse paarile-kolmele harule.

Eks Itaalial on omad probleemid, kuid majandus on vähemalt osaliselt konkurentsivõimeline. Itaalia põhja- ja lõunaosa on sealjuures väga erinevad. Põhjaosa on konkurentsivõimelt võrreldav Saksamaaga, kuid lõunaosa on pigem selline Kreeka-tüüpi.

Itaalia on justkui näide, kuidas euroala toimib ühe riigi piires, sealjuures päris pikalt ja ilma erilise konvergentsita.