Kreeka elab kärbetest hoolimata tugevalt üle oma võimete
-Kreeka kriisi sattumisest on möödunud juba päris palju aega. Mis on teie hinnangul kõige suuremad eksimused, mis riigi sellisesse kriisi paiskasid?
Need on üsna vanad põhjused, mis on seotud euro sünnilooga. Kui euroala kavandati, siis plaaniti teda teistsugusena, kui lõpuks välja tuli. Riikide saabumine eurotsooni osutus teistsuguseks, sest eeldati Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja põhjapoolsemate riikide ühinemist. Vaidlus käis selle üle, kas vahemereäärsetest riikidest Itaalia sobib või mitte.
Portugalist, Kreekast ja Hispaaniast polnud juttugi, sest nad olid analüütikute hinnangul kindlalt mängust väljas kui eurotsooni mitte sobivad, madala konkurentsivõimega riigid.
Tegelikult läks kõik vastupidi. Maastrichti kriteeriumid täitsid Vahemeremaad paberil isegi paremini kui Saksamaa ja Prantsusmaa. Rahaliit moodustus sellisena, et ta ei olnud elujõuline. Ei tekkinud majanduslikel võimalustel ja reaalsusel põhinev liit, vaid prestiiži ja poliitilist tahet väljendav ühendus. Selge oli see, et majandusareng teeb seal omad korrektiivid.
Kreeka puhul lisandus veel „loomingulist raamatupidamise” rakendamine. See tegi hoobi veel tugevamaks. Põhiline on aga hoopis selles, et Kreeka majandus ei suuda nii palju raha teenida, kui euroalas püsimiseks vaja oleks. Kreeka ei suuda toota selliseid kaupu, mille eest saadava rahaga saaks näiteks luua uusi töökohti.
-Mis saab siis kui Kreeka tunnistab end maksejõuetuks?
Mis siin ikka tunnistada, sest ta enam ju ei suudetagi laenusid teenindada. Kreeka saab laenusid teenindada sel määral, kui riigile uusi laene antakse.
-Kui kaua selline võlaring kesta võib?
See sõltub teiste Euroopa riikide poliitilisest tahtest. Kauaks seda jätkub, seda ei oska öelda.
-Mis siis saab kui teised riigid otsustavad Kreeka toetamise lõpetada ning riik muutub täielikult maksuvõimetuks?
Võlausaldajad ja kreeklased tulevad kokku ja otsustavad, et mida edasi teha.
-Kui tõenäoline see on, et järgmise aasta kevadel peame rääkima Kreeka kolmandast abipaketist?
Aasta on pikk aeg ja vahepeal tuleb midagi ette võtta. Löögi all ei ole mitte ainult Kreeka, vaid ühisraha idee. Ülearu on juba venitatud. See on teinud kahju nii Kreekale, ELile kui ka eurole. Ei saa venitada lõpmatuseni, sest siis kannatavad kõik.
-Kas Kreeka praegune valitsus annab endale olukorrast täiel määral aru?
Muidugi annab. See on elementaarne. Küsimus on aga selles, et peale peaministri ja rahandusministri on Kreekas ka rahvas.
-Ja rahvas ei saa olukorrast aru?
Loomulikult ei saa. Kes on nõus, kui raha taskust ära võetakse?
-Kas mingis perspektiivis on näha, et Kreeka suudab taas end jätkusuutlikult majandama hakata?
Selge on see, et nad elavad praegugi tugevalt üle oma majanduse võimete. Selline võime tekib siis, kui nad suudavad küllaltki lühikese aja jooksul oma püksirihma mitme augu võrra koomale tõmmata. Kas see on 20, 15, 12 või 30 protsenti, seda ma ei oska öelda.
