Enamik lapsi teab, et võõraste täiskasvanutega ei tohi kaasa minna, mõistab, et tühjades pimedates paikades ei ole turvaline üksinda liikuda ning oskab oma isiklikel asjadel silma peal hoida.

Need on teadmised, mida juba põlvkondi on oma võsukestele edukalt edasi antud. Paraku on maailm meie ümber viimastel aastatel aga oluliselt muutunud ning füüsilistele ohtudele on lisandunud need, mis varitsevad meie lapsi virtuaalmaailmas.

Infotehnoloogia tormiline areng on kahtlemata paljud lapsevanemad pannud väga keerulisse olukorda.

Esiteks näivad „päris maailmas“ varitsevad ohud reaalsed, samas kui internetiohte on lihtne alahinnata. Laps istub ju arvuti taga olles turvaliselt oma kodus, oma toas, kaitsvate vanemate vahetus läheduses.

Teiseks kerkib paljudel vanematel õigustatud küsimus, kuidas kaitsta internetiohtude eest oma võsukest, kes kasutab mängleva kergusega selliseid suhtluskeskkondi ja –programme, millest mina kuulnudki pole?

Anekdoot, et uue tarkvaraprogrammi arvutisse installeerimisel on mahuka manuaali läbi lugemisest tunduvalt kiirem variant anda CD oma 10aastasele lapsele ja paluda tal see installeerida, peab tõenäoliselt paika päris paljudes Eesti peredes.

Keelamise asemel mõistmine ja usaldus

Kindlasti ei ole lahenduseks keelata oma lapsel Rate.ee, Orkut`i, Facebook`i või muude taoliste veebilehtede kasutamist. Tähtis on mõista, et tänapäeval ongi suur osa laste sotsiaalsest suhtlusest kolinud internetti ning viimane on täpselt sama ohtlik või ohutu, kui laste omavaheline suhtlus alati on olnud.

Kindlasti vahetatakse ka selliseid mõtteid ja teadmisi, mida me vanematena heaks ei pruugi kiita, kuid keegi meist ju ei taha, et meie laps kasvaks üles ilma sõpradeta. Peame mõistma, et aastal 2009 võib lapsele interneti kasutamise keelamine tähendada umbes sama, mida koduarest eelmisele põlvkonnale.

Millegi sellise keelamine, mida laps endale tähtsaks peab ning mis tema sõpradele lubatud on, teeb lapsevanemale pigem karuteene. Lapses tekkiv ebaõigluse ja ülekohtu tunne lõhub usalduslikku suhet lapsevanemaga. Tegelikult peaksime aga eesmärgiks võtma hoopis vastupidise. Samamoodi nagu arvutitel on tarkvara, mis kaitseb neid viiruste eest, saame oma lapsega koos ehitada usaldusest tulemüüri, mis kaitseb last internetiohtude eest.

Alati kui küsite lapselt koolis, trennis või huviringis toimuva kohta, tundke huvi ka selle vastu, milliseid veebikeskkondi ta kasutab ja mida seal teeb. Kui räägite lapsele, et tänaval ei tohi võõraste inimestega kunagi kaasa minna ega avaldada neile ennast ega oma pere või kodu puudutavaid andmeid, siis lisage, et sama kehtib interneti kohta.

Selgitage lapsele, et ka internetis on inimesi, kes tahavad teistele halba ning proovivad neid kiusata. Rääkige lapsele, et nii nagu päris elus, tuleb ka internetis olla ettevaatlik võõraste suhtes ning paluge, et ta annaks teile teada, kui keegi tundmatu mõnes suhtluskeskkonnas temalt isiklikke asju hakkab küsima.

Tuttav internet?

Loomulikult abistab ka politsei lapsi ohustavate netikuritegude ennetamisel. Sellega seoses on valminud tänaseks kampaania „Tuttav internet?“ materjalid.

Põhja Politseiprefektuuri ja Lastekaitse Liidu, UNICEFi, Sotsiaalministeeriumi ning veel teistegi organisatsioonide koostöös valminud projekti eesmärgiks on politseipoolse tööga võimalikult palju ennetada noorte väärkohtlemise ohvriks sattumist internetikeskkonnas.

Projekti käigus anname noortekeskustes, infomessidel ja koolides noortele nõu, kuidas internetis õigesti käituda ja seal varitsevaid ohte ära tunda.

Õpetagem lapsi ja õppigem ka ise

Me kõik oleme oma ajastu lapsed ning iga uus põlvkond sünnib veidi erinevasse maailma. Õnneks on aga asju, mis ei muutu kunagi. Vastastikune austus ja usaldus on endiselt võtmeks, mis aitab lastel ja lapsevanematel koos saada hakkama kõigi ette tulevate ohtude ning probleemidega.

Kui tunnete vahel lapsevanemana, et ei oska kaitsta oma last maailmas, milles ise temast halvemini orienteerute, siis ärge lööge käega! Istuge oma võsukesega koos arvuti taha, vaadake veebilehti, mida ta kasutab ja arutage üheskoos, millised ohud seal võivad varitseda.

Kui on midagi, mida teie laps oskab teist paremini, siis ärge kohkuge sellest, vaid vastupidi, kiitke teda tema nutikuse eest ning paluge tal ennast õpetada. Mõelge kui uhkelt saab teie võsuke end tunda, kui vahelduseks on temal võimalik oma emmele või issile midagi uut õpetada!