Lugejale meenutusena, et peale valijameestekogu läbikukutamist Estonias eelmisel suvel, oli õhus mitu nime. Jüri Luik oli üks avalikkuse favoriitidest. Tegu oli välis- ja julgeolekupoliitikas kahtlemata kaaluka mõtlejaga. Võrreldavana Siim Kallase, Marina Kaljurandi või mitmetega suurnimedega Eesti ajaloost. Kuid sel hetkel sündis ootamatu mõistatus. Mõistatus, mis sai vist vastuse täna. EKRE, kes toetas enne vanematekogu Jüri Luike, taganes sellest ootamatult ja selgitamata riigikogu vanematekogu arutelus. Ja Jüri Luigele enam hääli ei jätkunud. Edasine on ajalugu, Eesti sai presidendi, keda toetas riigikogu enamus.

Täna avalikuks saanud salaplaan tekitab aga küsimusi, mis vajavad küsimist ja vastamist. Kas see tehing oli 100 000 eurone käepigistus, mis pani aluse Keskerakonna domineeritava kolmikliidu sünnile? Mis oli tehingu sisu, mille eest EKRE Keskerakonna lubatuna raha sai? Kas sellel tehingul on veel vendi või õdesid - ehk kas maksumaksja raha eest on poliitikat kaubastatud veel? Ning kes olid poliitika ostjad – kas „puhastunud Keskerakond“ ehk Kadri Simson, Mailis Reps, Jüri Ratas? Või Savisaare õukond?

Sellel lool on potentsiaal kasvada suureks jamaks. Väga mitmes mõõtmes. Mida kiiremini suudavad avalikult justkui vastanduvad erakonnad salaja tehtud kaupa selgitada, seda parem Eesti parlamentaarsele demokraatiale. Räägime asjast ausalt nagu on. Jutt Keskerakonna lahkest meelest ei kõla kahjuks kellelegi usutavalt. Eesti rahva vana ütlemine on, et niisama ei saavat kirikus peksagi. Vastuseta küsimusi on küllalt. Peamine, kas Keskerakonna stiil maksumaksja rahaga kaubelda on nüüdsest riigi poliitika osa? Mis on vahetuskaup ja milliseid kokkuleppeid suitsunurkades veel tehti? Õigeid küsimusi küsides võib sellest loost saada kesksuvel üks aasta paremikku kuuluvaid uurimuslugusid.