KRISTER PARIS: Sieg heil, Estland!
Arvestades viimaseid jõulisi samme, mis on Eestis astutud vabaduste piiramiseks ning demokraatlike institutsioonide legitiimsuse hävitamiseks, ei paista valitsevale eliidile fasˇistlike või natsionaalsotsialistlike sugemetega riigikord sugugi ebameeldiv tunduvat.
Alustame viimasest, Harjumaal kehtestatud kuivast seadusest, mis võib-olla osutus, ime küll, isegi juriidiliselt ebakorrektseks. Piirangust, mille kehtestamise põhiargumendiks on kord.
Ei pea vist münti viskama, et välja mõelda, kumb iseloomustab unelmat Kolmanda riigi järele: kas kord või inimeste valikuvabadus. Täna harjutatakse piiranguid korra nimel. Homme kärbitakse “riigi julgeolekut” ähvardavaid arvamusavaldusi. Ülehomme võiks näiteks sätestada olulisi tõkendeid liikumisvabadusele. Ikka nii tasapisi, jalga vaikselt ukse vahele surudes.
Pole imekspandav, et käsikäes otsustusruumi ahenemisega käib demokraatia naeruvääristamine. Mida muud tähendab parlamendi kuluhüvitiste seadus kui ikka kogu rahvale näkku sülitamist? Tegelikult maandub süljelärakas aga otseselt demokraatiaideaalidel.
Kapo poliitiline aastaraamat
Ja kui demokraatiat teevad juba nii räpased, omakasupüüdlikud ja äraostetavad (küll uus dr Goebbels häid epiteete leiab) poliitikud – siis milleks neid üldse vaja on? Pealegi tehakse valimisdebatis ju kriitikat, mis võib tuua kasu Riigi vaenlastele, kas pole? Ja kallis on valimiste korraldamine kah.
Parem juba tugev juht. Miks mitte rahvamees, kes ei põlga vahelduseks ka teatrit teha? Ikka hoolitsev rahva isa. Batka, kui kasutada Valgevene kõnepruuki.
Juba praegu kujundavad Eestis poliitikat organid, kel pole selleks mingit legitiimset õigust. Kuidas ikkagi tõlgendada kaitsepolitsei aastaraamatu (ainult ingliskeelse!) tõlgendust, et Teise maailmasõja päästis valla Venemaa?
Väide pole ju iseenesest vale. Kuid ajal, mil suurem osa Euroopat peab sõja algatajaks ikkagi Hitleri Saksamaad, võtab Eesti riigi seisukohtade väljendamine salapolitsei kaudu ikkagi kõhedaks. Seesama organ mõjutab sisepoliitilisi arvamusi aastaraamatutega, milles esitatud süüdistusi pole nimeliselt ära toodud “rahvavaenlastel” kuidagi võimalik kummutada. Siiani arvasin naiivselt, et poliitikaga tegeleb julgeolekuteenistus ühes teises riigis.
Ja seda kõike vaid kuu aja jooksul! Stardipaugu andis selleks – eks ole kummaline küll – meie oma kristalliöö. Mis annab õigustuse paljukski, kas pole? Näiteks nende turmtule alla võtmiseks, kes julgesid valitsuse samme kritiseerida. Või kes söandasid kuuldavale tuua ka meie vähemusrahva muresid. Sest enamusele nii ju sobib.
