Krister Paris: Tartu kaasus: enesetapp kägistamise läbi

Praegused linnajuhid ehitavad Tartust teadlikult provintsi

Olen mures. Eesti suuruselt teine linn, mis pretendeerib sisimas vaimse pealinna staatusele, kõduneb. Hiljuti tuli Tartust teade, et sarnaselt pealinnaga pannakse ametisse linnaosade vanemad. Ei jäänud üle muud, kui käsi laiutada: bürokraatia paisumise kuldreegel töötab laitmatult. Õnneks polnud ma ainuke naiivik, kes seda uskuma jäi: 1. aprillil saabunud sõnum loeti veel päevi hiljem ette näiteks ETV „Terevisioonis”. Peale õnnestunud hanekstõmbamise kõneleb see ühest: niisugune stsenaarium tundus täiesti võimalikuna.

Viimase aja kõige silmatorkavama näitena tallinlikust valitsemisstiilist Tartus on alustatud rünnakut Tartu ööelu vastu. Vahetult enne suvehooaja algust linnavalitsusest saadetud teadaanne käsib kõik välikohvikud keskööl kinni panna. Juba kella üheteistkümnest võib aga istuda ainult „kuivalt”, teeninduseta. Ja välikohviku luba antakse ainult neile, kes ka süüa annavad. Otsus langetati igasuguse diskussioonita. Uuringuteta. Tegelikult ka põhjenduseta. Lihtsalt ametnikud leidsid, et nende meelest peaksid inimesed õhtuti parem majaseinte vahel peidus olema kui väljas terrassil väheseid sumedaid suveilmasid nautima.