Link kopeeritud!

KRISTINA KALLAS: ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil

 (23)

Ajaloolise õigluse jaluleseadmise meetodiks peaks olema ühiskondlik debatt.

 Praegu Poolas toimuva ajaloolise õigluse jaluleseadmise nimel tegutsemisele hinnangu andmisel tuleks eelkõige küsida, kas sellega saavutatakse õiglust? Michnik leiab, et esiteks on küsitavad need meetodid, millega ajaloolist õiglust jalule seatakse, kuid veelgi tähtsamana tuleks kahtluse alla seada valitseva koalitsiooni motiivid.

Kas ei ole tegemist mitte kõige ehedama võimuvõitlusega, vastastele ärategemisega ja enda pooldajate mobiliseerimisega? Milosevici poliitiline karjäär sai ka tuule tiibadesse ajaloolise õigluse jaluleseadmise nõudmisest. Nimelt astus ta 1987. aastal veel vähetuntud poliitikuna Kosovo Poljel peetud kõnes välja serblastele ajaloolist õiglust taotleva juhina, kes asub võitlusesse Serbia tsivilisatsiooni hälli Kosovo tagasisaamise eest. Mis endises Jugoslaavias juhtuma hakkas kui ajalugu (ja etnos ning religioon) poliitilises võitluses mõõkadena tööle rakendati, on teada.  

Ajaloo raskuspunkte ja nende suhtes ebõigluse tajumist on vaja mitte niivõrd „sirgeks siluda”, sest see on peaaegu võimatu, kui just ühiskonnas debati kaudu läbi arutada. Ühele ühiskonnagrupile ajaloolise õigluse jaluleseamine võib lõppeda teise grupi jaoks uue ebaõigluse loomisega.

Ajalugu tuleb avalikkuses läbi vaielda, eriti aga ajaloo konfliktsemad momendid. Kui Arnold Rüütel 2005.a. kimbatuses oli ja pikalt otsutamisaega võttis, kas sõita Moskvasse II Maailmasõja pidustustele või mitte, on mälu uurijad tema otsusetegemise raskuse põhjusena toonud välja just asjaolu, et Eestis ei ole avalikkuses selle ajalooperioodi (ja kogu Nõukogude aja) vastakaid seisukohti avalikkuses läbi vaieldud.

Samal teemal:

Ajaloolise õigluse jaluleseadmise meetodiks peaks olema ühiskondlik debatt ja mitte inkvisitsiooni meetoditega vana tõedogma asendamine uuega. Michnik protesteerib hirmu ja karistuse õhkkonna loomise vastu, mida valitsev koalitsioon ajaloolise õigluse jaluleseadmise nimel tegutsedes Poolas tekitamas on.

Samas, ei taha ma nõustuda Michnikuga, et nende 700 000 inimesest koosneva nimekirja avalikustamine ja kõigile kättesaadavaks tegemine seda hirmuõhkkonda ei tekita. Poliitilise võimuvõitluse õhkkonnas tundub see olevat samasugune inkvisitsiooniline tegevus.  

- kommentaar on kirjutatud Adam Minchiki artiklile "Plats puhtaks!" -

Varivalitsus