Kristina Kallas: isiklikud rünnakud, mis järgnesid pühapäevasele intsidendile, panid mind tõsiselt muretsema Eesti tervise üle
Pühapäeval Vabaduse väljakul rändeleppe vastasel meeleavaldusel lastevankriga ringi liikunud ja konflikti sattunud sakslasest erakonna Eesti 200 liige kahetseb juhtunut ja soovib erakonnast lahkuda, selgub erakonna juhi Kristina Kallase partei siselisti saadetud kirjast.
Kallas teatab ka, et ei pea Florian Hartlebi parteist lahkumist õigeks, sest see viitab, nagu vabas õhkkonnas oma seisukohtade avaldamine ei ole enam Eestis võimalik. Avaldame kirja muutmata kujul.
Head Eesti 200 liikmed,
Pühapäeval kogunes Eesti 200 juhatus Wabaduse kohvikusse selleks, et arutada läbi üksipulgi tänaseks valimisprogrammi kogunenud ettepanekud. Soovisime lisaks töisele tegevusele pakkuda ka positiivse meeleoluga seltskondlikku olemist nii meie liikmetele kui ka teistele kodanikele, kes tollel päeval Vabaduse väljakule kogunesid. Meie sõnum oli selge – Eesti rahvas peab valima positiivse tuleviku, mitte hirmudega üle külvatud rahva tuleviku. Üks positiivset Eestit kehastav inimene on minu jaoks Ruslan Trochynskyi ning just tema liitumine Eesti 200-ga oli eelmise nädala head tuju tegev sündmus. Just seda soovisime ka Eesti avalikkusega pühapäeval jagada.
Meie valimisprogrammi arutelu oli väga intensiivne ja me saime meeskonnaga läbi vaieldud väga olulised punktid Eesti tuleviku jaoks. Suhtlesime ka meediaga ja andsime omaltpoolt infot, mis on meie nägemuses need olulised teemad, mis vaja Eestis ära lahendada. Kuigi oli pühapäev, oli meeleolu töine ja konstruktiivne.
Alles hilja õhtul sain mina teada, et meie koosoleku ajal oli Vabaduse väljakul toimunud intsident, mida tänaseks on hakatud seostama meie erakonnaga. Meie liige, kes oli tulnud meie üritusele, põhjustas oma tegevusega segaduse. Ta on ise selgitanud ka avalikkusele, et oli šokeeritud plakatite sisust, kaotas enesevalitsuse ja sellest edasine segadus tekkiski. Kahjuks on seda intsidenti võimalik pahatahtlikel motiividel tõlgendada ka provokatsioonina ja seda on meie vastu ulatuslikult ka kasutatud.
Kinnitan teile, et tegemist ei olnud erakonna poolt planeeritud provokatsiooniga, nagu seda nüüd püütakse näidata. Meie erakonna liige on ise meediale andnud selgituse, miks ta käitus nii, nagu ta käitus ja mis intsidendi ajal toimus. Me ei kiida sellist käitumist heaks, aga erakonnal ei ole siinkohal midagi lisada või selgitada, sest me ei ole selle intsidendiga muutmoodi seotud kui et selles osalesid inimesed, kes on juhtumisi ka meie erakonna liikmed.
Täna hommikul saatis Florian mulle ja juhatusele avalduse erakonnast lahkumiseks pika selgitusega enda poolt. Lisan Floriani kirja ka siia teile lugemiseks, sest see selgitab tema vaadet juhtunule ja Eestis toimuvale laiemalt. Mina ja erakonna juhatus ei pea aga õigeks seda, et Florian peab erakonnast lahkuma ja Eesti poliitikast tagasi tõmbuma. Florian on avalikult oma tegu kahetsenud, juba esmaspäeval. Kuid Florian ei ole sooritanud kuritegu või väärtegu. Tema taandumine Eesti poliitikast viitaks sellele, et oma seisukohtade avaldamine ei ole enam vabas õhkkonnas Eestis võimalik. Me ei saa sellega kuidagi nõustuda!
Isiklikud rünnakud, mis järgnesid pühapäevasele intsidendile, panid mind aga tõsiselt muretsema Eesti ühiskonna tervise üle. Kadri ja Teele juba täna kirjutasid teile, kuidas nemad trollide poolt katki tehti. Rünnakute all olen olnud ka mina, kes ma ei ole selle intsidendiga kuidagigi seotud. Ja mul on väga suur mure. Praegusel valimiste perioodil on tekkimas väga ohtlik ühiskondlik foon ja on kehtestumas uus paradigma, kus mitte keegi ei julge varsti enam EKRE vastu sõna võtta.
Vähemusel on õnnestunud luua ühiskonnas hirmu tunne – inimesi tasalülitatakse rünnates isiklikult, tembeldades avalikult riigireeturiteks, provokaatoriteks, halbadeks emadeks või isadeks, tütardeks või poegadeks. Sihikule võetakse just nimme inimese kõige isiklikum ja emotsionaalselt tundlikuim sfäär – emaks, tütreks, pojaks, isaks või eestlaseks olemine. See on vale ja me ei tohi sellele alluda ja vaikides pealt vaadata, sest tulemuseks on see, et tasakaalukam ja rahulikum osa ühiskonnast on vait jäämas. See on liikumine hirmuühiskonna suunas, kus poliitilisse kultuuri on toodud vägivalda õigustavad metafoorid nagu "vastutajate pead peavad lendama” või keegi peab "lõpetama võllas". Mina ei taha elada hirmu ühiskonnas, kus oma arvamust ei juleta enam väljendada ja kus avalikele kogunemistele ei juleta enam ligi minna ega oma meelt seal avaldada. See on vale.
Mul on väga kahju, et selline olukord on tekkinud, kuid veelgi murelikumaks teeb mind see, mis ühiskonnas järgnes sellele intsidendile. Viha õhutamine, isiklikud rünnakud ja sõnaliselt vägivalla propageerimine ei ole Eesti kultuuri osa ja selle vastu tuleb seista. Luban, et ei tolereeri sellist poliitilist kultuuri ja teen erakonna esimehena endast kõik oleneva, et sellele vastu seista. Eesti väärib paremat.
Ikka teie
Kristina Kallas
