Kross: IRLi tulevik sõltub võimekusest uuendada erakonda ajal, kui kaks populismiparteid provotseerivad teda pidevalt primitiivsesse käsikähmlusse

Pean tunnistama, et esialgu tekitas ettepanek kommenteerida IRLi tulevikku sellise tuima ja tinase jõuetuse tunde, nagu viimasel ajal IRLi-i mainimine vist ainult mitte minul tekitama kipub. Ent käegalöömist ei tohi sellistes asjades endale lubada ükski Eesti poliitika ja tuleviku pärast südantvalutav inimene. Vähemasti mitte niikaua, kui IRL ise pole lõplikult käega löönud. Kuivõrd nad on nüüd teatanud, et teevad katse taassündida, siis vähemasti tuleb selle katse ettevõtmisele tunnustust avaldada.

Ma ei tea, milline on IRL-i tulevik. Keegi ei tea. Ja küsimus on tegelikult laiem. Milline on üldse rahvuslik-konservatiivse poliitilise suuna tulevik Eestis? Selles nišis toimub täna palju esmapilgul arusaamatut. Tekkinud on koguni kolm erakonda, kes kõik üritavad esindada meie rahvuslikku mõtet ajal, kui enamus eestlasi valib hoopis muid erakondi.

Olen nii IRL-i sees kui nüüd Reformierakonnas kõigile, kes kuulata viitsivad rääkinud üht ja sama. Eesti rahvuslus saab muutuda juhtivaks jõuks ainult juhul, kui ta vabaneb etnilisest, tegelikult verepuhtuse mõttemallist ja mõtestab ennast tänapäeva maailmas eestlasele midagi pakkuvaks. Muutub rahvuslikust kaitserefleksist riigirahva ekspansiivseks arenguplaaniks.

Eesti rahvuslus muutub eesti inimesele huvitavaks, innustavaks ja vajalikuks siis, kui ta pakub suurt tulevikku, mitte siis, kui ta parimal viisil kaitseb ajast ja arust mõttemalle ja proovib keeldude abil muua Eesti mentaalseks vabaõhumuuseumiks.

IRL seisab selles mõttes tõsise töö ees ja kohati esineb märke, et Margus Tsahkna mõistab, mida peab tegema. Mõistab, et tegelema peab märksa fundamentaalsemate küsimustega, kui mõtetud meediasööstud burkakeeldude või pagulaskvootide teemal. Ühekorraga, uuendada erakonda ja tema ideoloogiat ajal, kui kaks populistlikku konkurenti provotseerivad sind pidevalt primitiivsesse käsikähmlusse Maslow püramiidi esimesel kahel korrusel, on peaaegu võimatu ülesanne.

IRL-i tulevik sõltubki suurel määral selle ülesande täitmisest. Ma väga loodan, et nad saavad hakkama, sest tõeliselt konservatiivset, eesti keeles alalhoidlikku ent avatud ja inimlikke väärtusi austavat erakonda ja poliitilist suunda on Eestile hädasti vaja. IRL võiks olla see erakond, kes hoiab eesti rahvusluse puhta ekrelikust ängist ja vabaerakondlikust vahust.

Täna pakub ainult kaks Eesti erakonda midagi potentsiaalselt igale Eesti valijale, sõltumata nende etnilisest päritolust ja vastavalt valija poliitilisele suundumusele. Need on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Keskerakond võib hakata sama tegema siis, kui nad kunagi ennast taas Eesti õigusruumi osaks loevad. Nn rahvuslikud erakonnad võitlevad üha kitsenevas etniliste eestlaste reservaadiruumis ja ehitavad selle ümber üha kõrgemaid ja läbipääsmatumaid müüre.

IRL ärkamispidu on ehk algus IRL-i naasmisele tõeliste riigirahva erakondade hulka.

Nagu öeldud, selleks on vaja taassõnastada rahvuslik-konservatiivne sõnum ja panna oma valija sellesse uuesti uskuma. Soovin päris isamaalastele selleks jõudu.